Teadlane prognoosib, et auto ja lennuk kaotavad oma positsiooni. Miks?

Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juht ning Tallinna Ülikooli professor Erik Terk ütles üleeilsel rahvusvahelisel konverentsil „Rail Baltic - kus on äri?" muuhulgas, et me ei tea, milline on maailma 20, 30 või 50 aasta pärast. Trend on aga selline, et auto ning lennuk kaotavad oma võlu. Miks?

„Kui me hakkame Rail Balticu potentsiaali ja efekti kalkuleerima, siis me peame mõistma, milline on maailm 20,30 või 50 aasta pärast. See on väga teistsugune. Võtame näiteks keskkonna. Täna kasutatakse palju autosid ja lennukeid. Miks peaksin sõitma rongiga? Trend on aga selline, et 20-30 aasta pärast on keskkonnafaktorid tänasest palju olulisemad. Auto ja lennuk ei ole enam eelistatud. Ronge kasutatakse siis rohkem," ütles Terk.

Tema sõnul ei tohi Rail Balticu puhul olla küsimus usus vaid numbrites, kalkulatsioonides. Täpseid prognoose on raske teha, kuid mingeid trende on märgata. Suur lootus on ka nö Arktika koridoril, mille avades hakkaks meie regiooni tulema hoopis rohkem Aasia kaupu. Teised teed, näiteks Suessi kanal, on juba täna umbes, ütles Terk.

Kes on tsaari onu?

Terk peab Rail Balticu projekti puhul ülioluliseks protsessi juhtimist.

„Olen huvitatud ajaloost. Oli üks väga suur projekt (tsaariaegsel Venemaal - toim.). Tegemist oli Trans-Siberi magistraaliga. See võttis aega, raha pandi vasakule, aga see oli ka üks vähestest toonastest edukatest projektidest. Seda kõike koordineeriti tsaari onu poolt. Seetõttu oligi see edukas. Kes on Rail Balticu puhul tsaari onu?" küsis Terk.

Mikrofoni haaras Rail Balticu ühisettevõtte juht Baiba Rubesa, kes ütles: „Mina olen tsaari onu. Või siis tädi. See mandaat on antud mulle." Saalis kõlas naer ja aplaus.

„Teil on raskem töö kui tsaari onul," lisas siis Terk viidates sellele, et poliitikute ja otsustajatega peab hästi läbi saama ja neile peab teatud mõju olema.