„Päiksest mõeldakse tavaliselt kui sõbrast ning elu allikast, kuid võib olla ka vastupidi, kõik sõltub asjaoludest,“ vahendab New Scientist uuringu läbiviija Avi Loebi sõnu.

Loeb ning Manasvi Lingam uurisid teiste Päiksega sarnaste tähtede andmeid, et näha, kui sageli toimuvad suured päikesepursked ning kuidas need meid võivad mõjutada.

Nad jõudsid järeldusele, et kõige ekstreemsemad pursked toimuvad meie Päikesega sarnastel tähtedel iga 20 miljoni aasta järel. Halvimad energeetilised ultraviolettkiirguse pursked võivad hävitada meie osoonikihi, põhjustada DNA mutatsioone ning ökosüsteemid segi paisata.

Vähem intensiivsed ning meile juba tuttavad pursked võivad teadlaste sõnul aga samuti probleeme tekitada. 1859. aastal toimus esimene dokumenteeritud päikesepurse, mis rivist välja telegraafisüsteemid.

Toona ei olnud eriti tehnoloogiat, mistõttu ei olnud ka kahjud märkimisväärsed, kuid kui selline purse toimuks täna, ulatuks kahju Loebi sõnul triljonitesse dollaritesse. „Toonane purse tänapäeval lülitaks välja kõik elektrisüsteemid, arvutid, tuumajaamade jahutussüsteemid,“ kirjeldas Loeb.

Loebi sõnul tooks 1859. aasta purse tänapäeval elektrisüsteemidele, satelliidi- ning kommunikatsioonisüsteemidele umbes 10 triljoni dollari mahus kahjusid. Natuke tugevam purse võiks kahjustada osoonikihti.

Varasemad uuringud on näidanud, et selline purse võiks tõenäoliselt toimuda järgmisel sajandi jooksul, 12% tõenäosusega juba järgmisel aastakümnel, kuid keegi justkui ei muretse, märkis Loeb.

Universumist tulenevates ohtudes läheb kogu tähelepanu asteroididele, kuid Loeb ja Lingam tuvastasid, et päikesepursked võivad olla sama surmavad ning nende toimumise tõenäosus on sama suur, märgib New Science.