Teema arutelule oli kutsutud keskkonnaministeeriumi, Eesti Geoloogiakeskuse, Tallinna Tehnikaülikooli, Ernst & Young Baltic AS-i, Säästva Eesti Instituudi, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu ja põlevkivitööstuse ettevõtete esindajad.

Arvi Hamburg, Eesti Teaduste Akadeemia Energeetikanõukogu esimees märkis, et Energeetikanõukogu teeb valitsusele ettepaneku mitte kehtestada uusi keskkonnatasude määrasid enne, kui keskkonnatasude pikaajaline mõju analüüs on tõestanud, et uute määrade rakendamine ei halvenda Eesti põlevkivitööstuse jätkusuutlikkust ega Eesti riigi energiajulgeolekut.

Energeetikanõukogu juhib ühtlasi tähelepanu:

• Eesti riigil peab olema põlevkivi ressursi kasutamise ja väärindamise strateegia, mis võtaks arvesse riigi energiaallikate vajadust ja energiajulgeolekut, Euroopa Liidu energia- ja keskkonnapoliitikat, energiakandjate maailmaturuhindade muutusi ja tehnoloogiate arendusi.

• Ressursi- ja keskkonnatasusid tuleb käsitleda ühe osana terviklikus maksupoliitikas, maksimeerides tööstusharu poolt toodetud riigi pikaajalist tulu.

• Ebastabiilne keskkonnapoliitika, ressursi- ja keskkonnatasude planeeritav tõstmine suurendab põlevkivienergeetika investeerimisprojektide riskitaset, mistõttu võidakse nende investeerimisest loobuda.

"Riik põlevkivi omanikuna teenib prognoositust mitte ainult vähem tulu, vaid halvemal juhul võib see tuluallikas ja sellega seotud töökohad valdavalt kaduda. Eesti energeetiline julgeolek halveneb, sattume suuremasse sõltuvusse naaberriikidest," rõhutas Hamburg.