Teder: käibemaksust ei tohi saada varjatud tulumaks
„Mõnepäevase etteteatamistähtajaga käibemaksu tõstmine tõi probleeme kaasa eelkõige ettevõtjatele,“ nentis Teder.
„Käibemaksuga ei maksustata ettevõtte kasumit, vaid isikute tarbimist. Igale müüdud seebi-, riide- või leivatüki hinnale lisandub maks, mille peab kinni maksma selle ostja,“ jätkas ta.
„Isik on kohustatud maksma ainult seadusega pandud makse. Müüja ei pea enda kanda võtma käibemaksutõusu. Kui see nii oleks, tuleks käibemaksu pidada varjatud ettevõtte tulumaksuks,“ kõneles õiguskantsler.
„Selleks, et tulumaks jääks tulumaksuks ning käibemaks käibemaksuks, tulebki jätta käibemaksu tõstmisel ettevõtjale ümberkorraldamiseks mõistlik aeg,“ lisas ta.
Teder rääkis, et riigi toimimine ja edasikestmine demokraatliku riigina, sõltub isiku ja avaliku võimu vahelise usaldussuhte tugevusest. „Usalduse hoidmine on just eriti oluline keerulistel aegadel,“ rõhutas ta.
„Kahjuks kumab mulle oponeerinute ütlustest selgelt läbi, et olukorras, kus riigil pole piisavalt raha, on iga seadusandja samm juba eos õigustatud,“ lisas õiguskantsler.
Põhiseadus peab reaalselt toimima
„Põhiseadus on ja peab olema reaalselt toimiv akt. Praegusel juhul on tunnetatav soov näha põhiseaduses ja seal sisalduvates põhiõigustes ainult deklaratiivset väärtust,“ ütles Teder.
„Põhiseadus ei tohi muutuda pelgaks deklaratsiooniks, mida pidulikult ning vagalt deklareerida pidupäevadel ja pühapäevadel. Me ei soovi ju oma kehtivat põhiseadust taandada nn pühapäeva põhiseaduseks,“ jätkas ta.
Teder on veendunud, et maksukohuslastele ei jäetud piisavalt aega käibemaksutõusust tulenevate ümberkorralduste tegemiseks.
„Loomulikult ei vaidlusta ma seadusandja õigust tõsta makse. Minu sõnum on tunduvalt lihtsam ja see seisneb selles, et maksumuudatuste kehtestamisel tuleb seadusandjal austada ja tagada isikute põhiõiguseid ja vabadusi, seda ka majanduslanguse tingimustes,“ lisas ta.
