Teel sularahata ühiskonda. Rootsis on ka kodututel makseterminalid
Rootsis on ka kodututel tänavakaubitsejatel mobiilsed krediitkaardilugejad. Kirikutes tehakse annetusi tekstisõnumitega. Isegi ABBA muuseum peab sularaha juba nii eelmise sajandi maksevahendiks, et ei aktsepteeri enam münte ja pangatähti, kirjutab NYTimes.
Mõned kohad seisavad veel vastu sularahata ühiskonnale, kuid Rootsi liigub kiiresti sularahata ühiskonna suunas, kus valitsevad äpid ja plastikraha.
Sularaha vältimine on ka praktiline, kuna paljud pangakontorid ei aktsepteeri enam sularaha.
Kõigile see muutus ei meeldi. Tarbijaorganisatsioonid ja kriitikud hoiatavad kasvavast ohust privaatsusele ning avatusele kasvava internetikuritegevuse suhtes. Mullu pandi Rootsis toime 140 000 elektroonilist vargust. Seda on enam kui topelt võrreldes kümne aasta taguse ajaga.
Pensionärid ja põgenikud, kes arveldavad sularahas, marginaliseeritakse. Noored äpisõltlased, kes kasutavad seda ükskõik mille eest maksmisel ja laenude võtmiseks võivad langeda võlalõksu.
„See võib olla trendikas,“ ütles Rootsi politsei eksjuht Bjorn Eriksson. „Kuid valitsevad ka riskid, kui ühiskond hakkab muutuma sularahata ühiskonnaks.“
Rahatähti ja münte on ringluses vaid 2% majanduse kogutoodangu jagu. USAs on sama näit 7,7% ja euroalal 10%. Tänavu on Rootsis vaid viiendik kõigist tarbijamaksetest tehtud sularahas. Euromonitor Internationali andmetel on mujal maailmas sularahamaksete osakaal 75%.
Rootsis on jätkuvalt võimul pangakaardid. 2013. aastal tehti Rootsis 2,4 miljardit deebet- ja krediitkaardimakset. 15-aastat varem tehti neid 213 miljonit. Kuid ka plastikaartidele on tekkinud rivaal äppide näol.
Enam kui pooled Rootsi suurpankade nagu SEB, Swedbanki, Nordea ja teiste kontoritest ei arvelda enam sularahaga. Pangad põhjendavad seda suurte summade säästmisega turvalisuse pealt.
Eriksson, kes on Rootsi eraturvafirmade assotsiatsioooni juht, lobistab turvaliste sularahamaksete poolt süüdistades panku ja krediitkaardikompaniisid, et need suretavad sularahakasutuse läbi teenustasude välja, et kasutataks kaarte ja eletroonilise makseid, mille pealt pangad teenivad teenustasutulu.
„Ma ei arva, et see peaks olema miski, mida nad võiksid ise otsustada,“ ütles ta. „Kas nad peaksid kasutama oma turupositsiooni, et muuta Rootsi sularahata ühiskonnaks?“
Valitsus ei paista vastu seisvat sularahata ühiskonnale. See muudab maksude kogumise efektiivsemaks, kuna elektroonilised maksed jätavad jälje.
Rootsi keskpank prognoosis, et sularaha kasutus kahaneb, kuid on ikka veel käibel ka 20 aasta pärast. Rootsi keskpank avalikustas hiljuti uue kujundusega pangaähed ja mündid.
Kuid paljudele tarbijatele ei ole sularaha enam harjumus.
Göteborgi ülikoolis ütlesid üliõpilased, et nad kasutavad peaaegu eranditult kaarte ja elektroonilisi makseid. „Keegi ei kasuta sularaha,“ ütles 23-aastane Hannah Ek. „Ma arvan, et meie põlvkond suudab selleta elada.“
Ta lisas, et sellel on ka varjupool. Väga lihtne on kulutada mõtlematult. „Ma arvan, et kulutan rohkem,“ ütles ta. „Kui mul oleks 500-kroonine, siis ma mõtleks korduvalt, enne kui kõik selle ära kulutaks.“
65-aastane neli aastat kodutu Stefan Wikberg töötas varem IT-alal. Nüüd teenib ta elatist, müües ajakirja Situation Stockholm. Ta hakkas kasutama mobiilset kaardilugejat, kuna pea kellegi ei olnud sularaha.
„Inimesed ei pääse nii lihtsalt,“ ütles ta. „Kui nad ütlevad, et pole sularaha siis ma ütlen, et saate maksta kaardiga või SMSiga,“ ütles ta. Alates 2 aasta tagusest ajast, kui ta hakkas pakkuma sularahata makseid, on tema müük kasvanud 30%.
