Kaheksa taristuettevõtet ja organisatsiooni esitasid ühispöördumise, mille ajendas olukord, kus riigikohtu 17. aprilli otsusega on tunnistatud kehtetuks asjaõigusseaduse ja selle rakendamise seaduse sätted, mille alusel arvutati talumistasude suurust, kuid samal ajal on jõus tehnorajatise taluja õigus tasu nõuda, teatas Elektrilevi.

Lüngad õigusruumis asetavad tehnovõrkude valdajad keerulisse olukorda, kus iga rajatise omanik peaks igal konkreetsel juhul kinnistu omanikuga läbi rääkima ja jõudma kokkuleppeni talumise tasu õiglases suuruses.

Et ühiskondlikult tähtsad elektri-, vee-, gaasi- ja sidevõrgud puudutavad sadu tuhandeid kinnistuomanikke, tähendaks ühekaupa kokkuleppimine suuri kulutusi ja kanduks lõpuks tarbija rahakotti.

Samuti ei tagaks selline lähenemine ühtseid põhimõtteid ega maaomanike võrdset kohtlemist, mis aga on oluline ühiskondliku õiglustunde seisukohalt. Seetõttu on ka Riigikohus andnud seadusandjale soovitused töötada välja ühtne talumistasu arvutamise metoodika, mis arvestaks maa sihtotstarvet, avalikku huvi ja tehnorajatise tegelikku mõju kinnisasjale.

Ühispöördumise esitanud taristuettevõtted taotlevad ühtsetel ja läbimõeldud alustel uue talumistasude regulatsiooni loomist ning on valmis selle väljatöötamisel osalema. Seni tuleb igal tehnovõrgu omanikul oma parima äranägemise järgi otsustada, kas tasude maksmine kuni uue regulatsiooni jõustumiseni edasi lükata või kasutada nende arvestamisel metoodikat, mis ei ole riiklikult kehtestatud.

Ühispöördumisele on alla kirjutanud Elektrilevi OÜ, Elering AS, OÜ VKG Elektrivõrgud, Imatra Elekter AS, Elion Ettevõtted AS, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, AS Starman ja AS EG Võrguteenus.