Teie prügi, meie kuld ehk omavalitsuste vastulöök prügisõjas
Kas raha, mille autojuht panga tellimusel pangast oma autosse tõstis, kuulub pangale või autojuhile? Unistuste töökoht? Üks Eesti suurimaid prügifirmasid on püüdnud mitmes erinevas kohtuasjas tõestada, et prügi, mis kallatakse autosse, saab tema omaks. Seda isegi siis, kui jäätmetele minnakse järgi omavalitsuse tellimusel.
Riigikohus jättis selle aasta 12. septembril AS Eesti Keskkonnateenused kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning lõpetas sellega 1,5 aastat kestnud kohtuvaidluse. Oluline võit omavalitsuste jaoks seisneb selles, et jäätmevedaja ei saa Tartu Ringkonnakohtu 2.septembril tehtud otsuse kohaselt jäätmete omanikuks.
Miks üldse selle üle vaielda, kas prügivedaja saab prügi autosse kallamisega selle omanikuks või mitte?
Arvestades, et jäätmevedu on äri, on jäätmekäitlusahelaid omavatel (suurtel) prügifirmadel huvi, et nad saaksid võimalikult palju prügi viia enda jäätmejaama, et selle pealt võimalikult palju teenida. Kirsiks tordil on taastuvenergia toetused. Hanked seda kavalust aga ei soosi. Jäätmekäitlejate jaoks on usutavasti ebamugav, kui omavalitsus ei korralda hankeid nii, et see maksimeeriks ettevõtte kasumit.
Omavalitsuste huvi on muu.
Kui kohus leidnuks, et jäätmed kuuluvad sellele, kes need oma autosse kallab, jäänuks jäätmetega seonduv üle Eesti vaid suurte prügifirmade pärusmaaks, kuhu uutel tulijatel asja ei oleks. Turuosad olnuks kaitstud ja kindlustatud. Perspektiivis oleks garanteeritud ka võimalus omavalitsusele ja elanikele hinna dikteerimiseks. Seega tähendas vaidlus jäätmete omandi üle hoopis enamat kui vaid tahet saada tühja plastikpudeli omanikuks - lükata valemist välja kohalik omavalitsus.
Kui kohus oleks nõustunud, et prügi kuulub vedajale, oleksid omavalitsused olnud suuresti sundseisus ja pidanuks alati jäätmevedu tellima koos käitlusega. Enam ei oleks saanud valida, kuidas korraldatud jäätmekäitlusahelat üles ehitada.
Kaotajateks oleksid olnud ka väikesed ettevõtted, kelle võimalused hangetel osaleda oleks jäänud veelgi ahtamaks. Arusaadavalt oleksid suurtel jäätmevedajatel siis ka võimalused hinna tõstmiseks.
Tartu Ringkonnakohus viitas, et arusaadavalt oleks vedaja huvitatud jäätmete omandamisest, et need ise hiljem vähemalt mingis osas või kujul „edasi müüa“. Kohtu hinnangul ei ole riigihanke eesmärk selles osalevatele pakkujatele majanduslikult kõige soodsamate lahenduste leidmine, et ettevõtjad saaksid teenuse osutamise käigus maksimaalset tulu. Riigihanke eesmärk on eeskätt avalike rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine.
Seega ei kiitnud kohtusüsteem heaks jäätmekäitlejate katset KOVide tegevuse takistamisel.
Kohtud on tunnustanud KOVide õigust hankida jäätmete vedu ja käitlust kahe eraldi hankega. Tänu jäätmeveo ja –käitluse eraldi hankimisele on näiteks Harjumaal tulnud turule uusi pakkujaid. See aga tähendab jäätmeveo hinna kahanemist või vähemalt stabiliseerumist.
Jäätmevedaja kurdab, et ta on prügiveo hankes taandatud justkui postiljoni rolli. Kuidas teile meeldiks postiljon, kes teie pakid endale jätab?
Artikli autorid on advokaadibüroo SORAINEN advokaadid, kes esindasid jäätmeveo hanke vaidluses MTÜ-d Lääne-Viru Jäätmekeskus.
