Teine pensionisammas läheb riigile kallimaks kui esialgu arvati
Rahandusministeerium arvutas lõpuks välja, kui palju tuleb riigil järgmisel aastal teha omapoolseid sissemakseid inimeste teise pensionisambasse: seda on esialgu arvatust kolm korda enam.
Kuigi enamikule II sambaga liitunuile pakuti järgmiseks aastaks vaid omapoolsete maksete jätkamise võimalust, lubas riik kevadel siiski juba tulevast aastast taastada vanemaealiste riigipoolsed maksed. See lubadus puudutab teise sambaga liitunuid, kes on sündinud aastatel 1942–1954.
Kevadine valearvestus
Kevadel, riigipoolsete maksete külmutamise ajal, tegi rahandusministeerium prognoosi, mille järgi arvestati 2010. aasta riigieelarve II samba panuse kuluks 40 miljonit krooni. Nüüdseks on aga selge, et riigil tuleb järgmisel aastal välja käia vähemalt 115 miljonit.
„Aastatel 1942–1954 sündinuist, kellele riik lisab avalduse esitamisel ka omapoolse 4%, jätkavad sissemakseid ligi 19 000 inimest ehk 45% vastavas vanuses inimestest. Esialgu prognoositust esitati avaldusi selles vanusegrupis üle kahe korra rohkem,” tõdes rahandusministeeriumi pressiesindaja Katrin Reimann. Tema sõnul eeldati ministeeriumis, et sissemakseid jätkab selles eagrupis liitunuist vaid 20%.
Kõigist teise pensionisambaga liitunuist otsustas järgmisel aastal oma sissemakseid jätkata umbes 37% ehk 200 000 inimest. Reimanni sõnul hindas rahandusministeerium kevadel, et maksete jätkajaid võib olla ligi neljandik liitujaist.
