Ligi räägib, et kuigi peab riigi maksete ajutist peatamist mõistlikuks ka praegu, oleks ta eelistanud maksupausi kompenseerimise otsust mitte teha. “Selle kallal me tulevikus veel ägame,” nentis minister Eesti Päevalehele murelikult, kinnitades siiski, et lubadust murda ei kavatseta.

Riigi teise samba maksete lähiaastate prognoositavad summad näitavad selgelt, miks rahandusminister ägab. Kui järgmise aasta eelarves tuleb riigil teise samba maksete poolenisti taastamise nimel leida 1,3 miljardit krooni, siis aastal 2014, kui käivitub ka kriisiaastatel ärajäänud maksete kompenseerimisskeem, ulatub riigi aastane teise samba arve 3,8 miljardi kroonini.
Kui järgmisel aastal kulub neile maksetele kaks protsenti maksutuludest, siis 2014. aastal aga tervelt viis protsenti.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe, reformierakondlase Taavi Rõivase arvates ei tasu siiski praegu olukorda üle dramatiseerida: “Kui küsida, kust me raha võtame, siis võiks öelda, et sellelt riigieelarve realt, mis teistel riikidel kulub oma laenude teenindamiseks ja tagasimaksmiseks. Viis protsenti tuludest on küll palju, aga teiste riikide võlakohustustega võrreldes vähe.”

Sotsiaaldemokraadist rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor aga ütleb: "Kui võrrelda meie maksukoormust teiste Euroopa Liidu riikidega, peame oma demograafilist olukord silmas pidades tunnistama, et praegune madal maksukoormus pole lihtsalt jätkusuutlik."