Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine tooks hüperinflatsiooni?
Hüperinflatsioon on olukord, kus hinnatõus on riigi kontrolli alt väljunud, hinnad tõusevad kiiresti, samas kui raha kaotab samuti kiiresti väärtust.
Selline hoiatus tähendab, et on arvata, et teise sambasse kogunenud raha kogujatele kätte andes ei mõtleks senised pensionikogujad mitte sellele, kuidas oma vanaduspõlve paremini kindlustada, vaid lööksid raha tõenäoliselt lihtsalt laiaks.
Rahandusministeeriumi pressiosakond ei vastanud, kas rahandusministeerium on seisukohal, et inimesed läheksid massiliselt teisest sambast saadavat raha kulutama?
„Rahandusministeeriumi ametnikud vastavad koalitsiooniläbirääkimistel osapoolte küsimustele, mis meie pädevuse valdkonda kuuluvad. Samamoodi pakub neile tuge ülejäänud avalik teenistus,“ kõlas ministeeriumi pressiosakonna lakooniline vastus.
Eesti Panga pressiosakonnast kinnitati, et keskpank on pakkunud koalitsioonikõneluste osapooltele välja, et nad annaksid nõu nendes Eesti majanduse küsimustes, mis on keskpanga pädevuses. Eelkõige puudutab see majanduse üldist olukorda, riigirahandust, tööturgu ja konkurentsivõimet. "Oleme jätkuvalt valmis seda nõu andma. Pakkusime end ja ka käisime nõu andmas 2016. aasta koalitsioonikõnelustel, sest seaduse järgi on keskpangal kohustus pakkuda valitsusele nõu olulistes majanduspoliitilistes küsimustes," kinnitas keskpank.
Eesti Panga president Ardo Hanssoni sõnul on pensioni teises sambas mitu elementi, mis võiksid olla märksa paremini lahendatud, et pensionid oleksid suuremad. Aga üldiselt on Eesti Pank seisukohal, et teise samba remont on mõistlikum kui lammutamine.
"Teise samba vabatahtlikuks muutmine on keskpanga hinnangul väga negatiivne samm. Pikaajaliselt seaks see kogu süsteemi jätkusuutlikkuse löögi alla ja lühemas perspektiivis võib kogutud säästude kohe kasutusse võtmise lubamine niigi kuumava majanduse kütta täitsa lõhki. Tagajärjeks oleks veelgi kiirem hinnatõus, veelgi suurem surve ettevõtete kuludele ja seekaudu kasumitele ning see oleks pikaajaline löök Eesti inimeste palgakasvule,“ ültes Hansson.
Keskpank toob välja, et pensionisüsteemi puhul on oluline selle stabiilsus – suured läbimõtlemata ja kärsitult tehtud muudatused vähendavad usaldusväärsust pensionisüsteemi vastu. Kohustuslik kogumispension suurendab motivatsiooni palka ausalt saada, sest inimese pension on otseselt seotud tema ametliku palgaga. Nii et sellest on abi ka ümbrikupalkade ja varimajandusega võitlemisel.
Lisaks hajutab kogumispension keskpanga kinnitusel riske: teine sammas on investeeritud valdavalt välismaale, kui esimene sammas on seotud Eestiga. Teine sammas vähendab ka inimese sõltuvust päevapoliitikast – kuna teise samba õigused on isiklikud, sõltuvad need võrreldes I sambaga vähem tolle hetke poliitikute oluhinnangutest.
Keskpank märgib, et Eesti demograafilises olukorras ei ole palju alternatiive kogumisele ja teadustööd on näidanud, et kohustuslik kogumine on see, mis toimib. Vähesed inimesed koguvad pensioniks vabatahtlikult. Ka Eesti Pangas tehtud analüüs näitas, et teise sambaga liitunute ja mitte liitunute rahaline seis ei erine oluliselt muu kui II samba vara võrra.
"Kui teine sammas kaotada, langeb tulevikus pensionäride suhteline sissetulek veelgi, tõuseb maksukoormus või tuleb pensioniiga kiiremini tõsta," toonitab keskpank. Seni on demograafilisi probleeme aidanud leevendada sisseränne ja hõive kasv. Eesti täisajaga hõive määr on aga juba Euroopa kõrgeim ja hõive edasise suurendamise võimalused on piiratud. Pigem hakkab jõukuse kasvades töötamise intensiivsus vähenema, nagu juhtus möödunud aastal, kui töötunnid töötaja kohta langesid rohkem, kui hõivatute arv kasvas.
