Iseäranis hästi läks agressiivsete pensionifondide osakute omanikel, kuid mitte kõigil. Kuue agressiivse pensionifondi puhasväärtus kasvas vähemalt kümme protsenti. Suurima edenemise tegi LHV indeksi pensionifond, mis tootis 15,2 protsenti. Samas LHV XL ja Eesti investeerimisfond, mis on kah agressiivsed, teenisid vastavalt vaid 3,14 ja 2,4 protsenti. Nende fondide väiksema tõusu põhjusi võib otsida Eesti lembusest ja noteerimata väärtpaberitest.

Üldarvestuses sörkisid tootluselt lõpus konservatiivsed ja tasakaalustatud fondid. Selle kohta võib öelda, et kes ei riski, see šampust ei joo. Samas finantsturgudel rasketel aegadel on olnud ka pikki perioode, kui konservatiivsed fondid on olnud parima tootlusega.

Juunis võttis maad eufooria, mis tules meelde, et finantsturgude ja tavaloogika vahel ei maksa seoseid otsida.

Tavaliselt loevad eriti aktsiainvestorid halvaks uudiseks seda, kui majanduses on oodata halvemaid aegu. Nüüd leiti samal põhjusel, et superhea, majanduses lähevad olud halvemaks. Keskpangad peavad hakkama taas hoogsamalt rahapoliitikat lõdvendama selle karmistamise asemel. Midagi õpiti 2008-2009. aasta üleilmsest finantskriisist, mida keskpangad ei saanud pealt vaadata ja mille käigus pretsedenditu rahatrükk viskas finantsvarade hindu üles. Ehk mida halvem, seda parem.

Et nüüd oodatakse ka intressilangetusi, pani see ostma võlakirju, mille hinnad kerkisid ja tootlused kahanesid. Ka aktsiaturul eelistati võtta riske, ehki silmapiirile kerkisid taas kaubandussõdade pilved.