TELEFONISIDE: kaugekõne hind langeb 2001. aastal kuni kolm korda
Eesti turgu ründavad kahe aasta pärast Eesti Telefoni konkurendid
Eesti Telefonil saabub 2001. aastal karm aeg, sest Eesti turule pääsevad mitmed peamiselt välismaised ettevõtted, kes hakkavad pakkuma nii kohalikku kui ka kaugsidet. Telefoniomanik võidab, sest hinnad langevad ja telefoniside kvaliteet paraneb. Tavatarbija kulutused lauatelefonile suurenevad enne monopoliaja lõppu, sest vabal turul puudub nn ristsubsideerimine, kus ärikasutajad maksavad osa tavainimese telefonikulusid kõrgema kuu- ja liitumistasuga kinni.
Juhul, kui Eesti Telefon lõpetaks ristsubsideerimise homme, tõuseks erakliendi kuumaks 118 kroonini, ütleb Eesti Telefoni peadirektor Jaan Männik. Kohalik kõneminut maksab kahe aasta pärast 15 protsenti rohkem kui praegu, lisab ta.
Samal ajal langevad kaugekõnede hinnad ja äriklientide kuu- ja liitumistasud.
Eesti Telefoni monopolist vabanemisel 2001. aastal tavainimese telefonikulud langevad. Kohalik kõneminut odavneb tekkiva konkurentsi tõttu 10–15 protsenti, kukub ka riigisisese kaugekõne hind.
Uued tegijad tulevad turule
Kahe aasta pärast Eesti Telefoni peakonkurentideks kaks firmat. Eestisse laieneb Radiolinja emafirma Finnet Group, kellele kuuluvad Soome tugevaimad kohalikud telefonifirmad. Teine tugev tegija on Q GSM omanik Netcom. Neile kahele lisandub veel üks või kaks operaatorit. Asjatundjate hinnangul Eesti turule üle viie fonioperaatori ei mahu.
Telefonigigandid British Telecom ja AT&T Eestisse ilmselt ei tule, sest siin puuduvad ettevõtted, kes vajavad iga päev ülemaailmset telefonivõrku, et kontakteeruda näiteks USA-s, Uus-Meremaal ja Argentiinas asuvate ema- ja tütarfirmadega. “Ainuke selline klient on Eestis välisministeerium,” sõnab Männik.
Tugevaim rebimine algab nende klientide pärast, kes elavad tihedalt asustatud piirkondades. Maakohtades kestab Eesti Telefoni ainuvõim.
Teede- ja sideministeeriumi asekantsleri Tõnu Naestema hinnangul võetakse uus telekommunikatsiooniseadus vasu veel tänavu.
Uus seadus näeb muu hulgas ette seda, et kui näiteks Eesti Telefon ei suuda oma võrku piisavalt koormata, peab ta andma vaba kõnede ja andmeside edastusmahu oma konkurentidele kasutamiseks. Tasu ei tohi Eesti Telefon selle eest kasseerida rohkem kui ta ise kulutab kõnede edastamiseks.
Lääneriikides, kus on telefonimonopol kaotatud, üritab mõnikord endine monopolist konkurente takistada.
Eesti Telefoni kliendipirukat haukavad juba praegu mobiiltelefonifirmad. Tavalist telefonivõrku kasutatakse üha enam andmesideks ning inimesed eelistavad telefonijuttu ajada mobiiltelefoniga. Selle tulemusena langeb mobiilkõne hind.
Mobiilkõne hind kukub
Mobiilkõne hinda võib alandada ka see, et Eesti Telefoni monopoli lõppedes ei pea mobiilioperaatorid kõnesid suunama läbi Eesti Telefoni võrgu, vaid võivad seda teha ka oma või mõne Eesti Telefoni konkurendi võrgu kaudu. “Meie kulud langevad oluliselt,” sõnab Radiolinja Eesti turundusdirektor Andrus Hiiepuu.
Kuna enamik Eesti turule saabujaid tegeleb nii tava-, mobiil- kui ka kaugsidega, tekivad paindlikud hinnapaketid.
