Telegraph Markus Villigust: Euroopa noorim miljardifirma asutaja astub Uberile kandadele
„Tundub, et ma tegin õige valiku,” naerab täna 25-aastane Villig, kirjutab Telegraph. Kuus aastat pärast taksoäpile Bolt aluse panemist on saanud eestlasest kõige noorem eurooplane, kes on asutanud ettevõtte, mille väärtus küündib täna üle miljardi dollari ehk millest on saanud idufirmade kõnepruugis ükssarvik.
Koos sellega, kuidas Boldi turuväärtus on kasvanud, on kasvanud ka Villigu ambitsioonid. Tema sõnul on nüüd aeg küps, et asuda Uberi krooni jahtima. Siiski on Boldil veel pikk maa minna, et jõuda oma Silicon Valley rivaaliga samale tasemele.
Jääb veel Uberist kaugele maha
Kui Boldi rakenduse kasutajate arv küündib 10 miljoni inimeseni, siis Uberi väitel kasutab nende rakendust üle ilma 95 miljonit inimest. Küll aga on Tallinnas asutatud Bolt teinud viimase kuue aastaga väga märkimisväärse arenguhüppe.
„Algus oli erakordselt raske,” rääkis Villig, kirjeldades, kuidas esimestel nädalatel oli ta Tallinna tänavatel ringi käinud ja autojuhte ühekaupa värvanud. „Mul läks terve suvi selleks, et saada esimesed 100 autojuhti,” lisas ta.
Algselt mTakso nime kandnud ettevõtte asutamiseks võttis Villig oma vanematelt 3000 euro suuruse laenu, mis on tänaseks muidugi rohkem kui ära tasunud. Viimase rahastusvooruga hinnati Bolti väärtuseks 1,5 miljardi dollarit, kuigi ettevõte peab veel tööd tegema, et kasumini jõudma. Samas kasutavad rakendust sajad tuhanded autojuhid.
Villigu enda vara väärtuseks hinnatakse 200 miljonit eurot, mis teeb temast jõukuselt kolmanda mehe Eestis. Hoolimata edust, mis on Bolti saatnud, on Uber kogu selle aja kuklasse hinganud. Villig ise näeb Uberit peasüüdlasena ka selles, et Boldi sisenemine Londoni turule kaks aastat tagasi ebaõnnestus.
„Londoni linnatranspordiameti otsus ei tulnud meile selles suhtes üllatusena,” lausus Boldi kaasasutaja. Tema sõnul oli see otsus täiesti mõistetav, kui Uber oli esimene, kellele sõidujagamisrakendustest tegevuslitsents anti, samas mida ta ka kurjasti ära kasutas.
Tagasi Londonis
Kuivõrd Londoni transpordiametile tegi muret ka turvalisuse küsimus – millele Bolt toona Villigu tõdemuse kohaselt ehk nii palju tähelepanu ei pööranud –, siis uut litsentsi taotlema minnes võeti see prioriteediks. See tõi ettevõttele ka edu, Bolt sai mõned nädalad tagasi Londoni transpordiametilt lõpuks tegevuslitsentsi.
Muidugi võib nüüd küsida, kas Bolt pole mitte võitluses Uberiga turuosa pärast hiljaks jäänud. Uber alustas tegevust 2010. aastal ja sisenes Euroopasse 2012. aastal. Sellest ajast peale on tema turg vaid kasvanud. Kui Bolt eelmisel kuul Londonis taas tegevust alustas, ütlesid Morgan Stanley analüütikud, et ettevõte pole suutnud Uberi turuosa väga kõigutada.
Villigu sõnul muutuvad aga suured ja monopoolsed platvormid oma enesekindluses liiga mugavaks. „Me oleme rohkem keskendunud Euroopa ja Aafrika turgudele ja kohalike probleemide lahendamisele,” rääkis ta. Ka ütles ta, et Euroopa riikides on väga kõrged juhte puudutavad regulatsioonid, mis tähendab, et ettevõte peab oma juhtide eest hästi hoolitsema, et nad püsima jääks.
Londoni kontekstis tähendab hea hoolitsus juhtide eest, et Boldi juhid saavad suurema protsendi tehtud sõitudelt, kui tema konkurendid annavad. Ka jagatakse juhtidele boonuseid. See võimaldas Boldil registreerida rakendust kasutama 20 000 autojuhti.
Viimase kuue aastaga on Bolt jõudnud 30 riiki. Olles sellega kasvanud üheks silmapaistvamaks Eesti idufirmaks, tunneb järjest kasvav hulk USA investoreid ettevõtte vastu huvi. Samas ei plaani Bolt veel niipea ise USA turgu vallutama asuda. Villigu sõnul plaanib Bolt lähiajal piirdudagi ennekõike oma kahe peamise, Euroopa ja Aafrika turuga.
Tema kinnitusel on Boldil piisavalt ruumi kasvada 100-miljardilise turuväärtusega transpordiettevõtteks – ja seejuures on ettevõte valmis koostööks ka kõigi alternatiivsete transpordivahendite tootjatega. Algus selles osas on juba tehtud.
