A. Le Coqi juht Tarmo Noop märkis, et olukord naaberriikides, kus teravili on ikaldunud, mõjutab kindlasti ka Eesti õlle hinda. „Meieni on jõudnud hoiatused, et uue linnase saagi hind tõuseb. Juba praegu on hind 50 protsenti kõrgem kui mullu, nii et paratamatult mõjutab see ka hinda,” rääkis Noop.

Siiski oli linnase hind eelmisel aastal Noobi sõnul ka üks madalamaid, mistõttu teatud hinnatõus on vältimatu. „Tõenäoliselt tuleb hinnatõus sügishooajal, aga üksi ei saa siin midagi teha. Tuleb ka vaadata, mida konkurendid teevad. Hinnatõus võib tulla lõpphinnast viie kuni küm­ne protsendi vahele,” ütles Noop.

Jahu hind tõusis kolmandiku

Kuna õlletootmine on energiamahukas tegevus, siis peale linnase kallinemise mõjutavad hin­da ka gaasi ja elektri hind. „Praeguseid õlle hindu pole me ammu korrigeerinud,” lisas Noop.

Samuti kaaluvad hinna tõstmist leivatootjad. „Leiva kilohind, mis praegu on keskmiselt 17 krooni, võib hakata varsti maksma 18 krooni,” ütles AS-i Pere Leib Tootmine juhataja Aleksandr Švõrov. „Jahu hind on tõusnud kolmandiku võrra, kuid jahu maksumus moodustab 16–20 protsenti leiva hinnast.”

Eestis ei ole teraviljakasvatajaid ilmastikukahjud tänavu tabanud, kuid vilja ja jahu hind kujuneb rahvusvahelistel börsidel, kus hinnad meie naaberriike haaranud ikalduse tõttu tõusevad. Erakordselt kuumad ja kuivad ilmastikuolud on toonud Venemaale nii suure ikalduse, et peaminister Vladimir Putin otsustas keelata 15. augustist vilja ekspordi, et ära hoida leiva kallinemine siseturul.

Eesti põllumehed ootavad tänavu aga head saaki. „Ühe õnnetus on teise õnn, vilja hind on praegu selline, et teeb meele heaks,” ütles Põlva Agro juht Lembit Alep. „Kui hinnatõus sama moodi edasi läheb, siis saab põllumees pärast liisingumaksete tasumist ka uued püksid jalga osta.”

Kui kevadel maksti odra eest 1,2 kuni 1,3 krooni kilo, siis praegu juba 2,05 krooni kilo ning nisu eest 2,5 krooni. Põlva Agro saagikuseks võib tänavu kujuneda üle nelja tonni hektarilt, mis vastab Eesti väga hea saagikusega aasta keskmisele. „Lootsime küll paremat, kuid tera ei küpsenud, ei kogunud massi, hoopis kuivas,” lausus Alep. Põlva Agro toodab 4000–5000 tonni teravilja aastas, millest lõviosa kasutab oma piimakarja söödaks.

Läänemaal tegi põud viljasaagile halba, kuid tänu kõrgele hinnatasemele loodavad ka sealsed põllumehed head aastat. „Hind pole praegu paigas ja tõuseb iga päevaga. Loodan, et jõuab kolme kroonini kilogrammist,” rääkis Noarootsi teraviljakasvataja Margus Kask. „Lootsin saada viis tonni hektarilt, aga tuli napilt kolm tonni. Praegu võtan salves proove, et teada saada, milleks minu vili kõlbab. Esmapilgul tundub, et toiduteravilja sellest ei saa – tera jäi liiga väikeseks.”

Põllumeestel vara hõisata

•• Kokkuostjate hinnangul ei tasu teraviljakasvatajatel liiga vara juubeldama hakata, sest nende pea kohal ripuvad hoogsalt tõusvad väetisehinnad ja Euroopa Liidu teraviljavaru võimalik müüki paiskamine.

•• „Turul on juba praegu märgata signaale, et vilja hinna tõusuga teenitud raha võetakse põllumehe käest lõpuks ära, sest nüüd on hakanud kallinema ka väetised,” rääkis teravilja kokkuostu ühistu Kevili juhataja Mart Kukk. „Nisu ja odra hind on turul praegu mõnevõrra isegi üle hinnatud ning seda ohustavad Euroopa Liidu poolt soetatud suured kompensatsioonivarud. Kui Euroopa Komisjon otsustab varusid müüma hakata, siis hinnad hakkavad sama kiiresti kukkuma, kui nad praegu tõusid.”

•• Venemaa viljaekspordi keeld mõjub Kuke sõnul hinnale vaid lühikest aega, sest järgmisel aastal võib olukord muutuda, samuti hinnad. Eesti jaoks kujundatakse vilja hind peamiselt Musta mere ääres: kui Venemaa ja Ukraina viljasaadetised sellest piirkonnast harvaks jäävad, siis tõuseb hind ka meil.