Teraviljade saagikus oli mullu läbi aegade parim
Põllumajandusministeeriumi koostatud ülevaate vastutava toimetaja Urve Valdmaa hinnangul oli 2012. aastal vegetatsiooniperiood taimede kasvuks soodne ning valmis rikkalik saak, mida aga oli vihmaste ilmade tõttu raske põllult kätte saada ning säilitada.
"Samuti oli keeruline teostada taliviljade külvi 2013. aasta saagiks," tõi ta uuringu kokkuvõttena välja.
Eesti põllumajandussektori eelmise aasta ülevaate järgi kasvas põllumajandustoodangu väärtus aastaga üheksa protsendi võrra, ulatudes ligi 900 miljoni euroni.
Kogu majandusharu toodangus suurenes ülevaate andmetel taimekasvatuse osatähtsus ja vähenes loomakasvatuse roll – toodangu väärtus kasvas taimekasvatuses 16%-i ja loomakasvatuses 5%-i.
Möödunud aastal saadi teravilja ligi kolmandiku võrra rohkem ning rapsi- ja rüpsiseemet 13%-i enam, kuid kartulit 10%-i vähem kui üle-eelmisel aastal.
Teraviljade keskmiseks saagikuseks kujunes Valdmaa sõnul 3419 kg/ha, mis on läbi aegade parim tulemus. Teraviljade kokkuostuhinnad tõusid olenevalt kultuurist 8-20%-i.
Sama palju lehmi, rohkem piima
Loomakasvatustoodangust kasvas eelmisel aastal enim veiste (43%-i) ning lammaste ja kitsede kogutoodangu väärtus (32%-i). Üle poole loomakasvatuse kogutoodangust moodustab raporti põhjal Eesti piim, mille toodangu maht eelmisel aastal tõusis, kuigi piimatoodete väärtus vähenes tootjahindade languse tõttu 2%-i.
2012. aastal suurenes võrreldes eelmise aastaga veiste arv 5%-i; sigade arv 3%-i; lammaste, kitsede ning lindude arv 2%-i; aga piimalehmade arv jäi samale tasemele.
Piima toodeti 4%-i rohkem kui eelmisel aastal ning lehma kohta saadi aastas keskmiselt 7377 kilogrammi piima.
