„Nõudlus on turul suur ja tooraine kallineb samuti,“ ütles kommertsdirektor Rene Varek. „Rasvasemad piimatooted kallinevad olenevalt kaubandusketist kuni kümme protsenti, teiste piimatoodete kallinemist pole tootja seisukohalt vaadates ette näha.“

"Tõsi on see, et kaubanduse jaoks on hinnakõikumised ebameeldivad, kuid just nende vastu TERE oma uues müügistrateegias kaitset pakubki. Kui vaatame maailmas toimuvat, siis on selge, et toiduainetööstuse hinnad liiguvad edasise kasvu suunas ja need ei sõltu vähimalgi määral Eestis tehtavatest otsustest,“ lausus Varek.

Piimatööstusettevõte TERE 2010. aasta käive oli auditeerimata andmetel 99,6 miljonit eurot (1,5 miljardit krooni), millest ekspordi osakaal moodustas ligi 40 protsenti. Ettevõte eksportis oma tooteid 16 erinevasse riiki, enim Venemaale, Soome, Lätisse ja Taanisse.

Vareki sõnul kasvas eksport Venemaale möödunud aastal kaks korda ja Skandinaavia maadesse 1,6 korda. "Venemaa turu osakaal TERE portfellis moodustas aasta lõikes veidi üle viiendiku, kasvades eelkõige aasta teisel poolel," sõnas Varek.

Venemaale ja Balti riikidesse müüdi tooteid oma kaubamärkide all, Skandinaavia riikidesse aga kaubakettide omatoodetena või toorainena.

"TERE prioriteet on endiselt positsioonide arendamine koduturul ja kodumaiste tarbijate vajaduste rahuldamine. Samas on kasvav nõudlus välisturgudel võimaldanud meil möödunud aastal teha korralikku eksporti ning käesoleval aastal see trend jätkub. Välisturgude mõjul on tõusnud tooraine hinnad ja see on omakorda tekitanud hinnasurve kaubanduses. TERE maksis möödunud aastal Eesti piimatootjatele ligi 6,4 miljonit eurot (100 miljonit krooni) rohkem kui 2009 aastal," selgitas Varek.

Tänavu esimese kahe kuuga on TERE müügikäive ekspordi toel kasvanud enam kui viiendiku võrra. Kõige kiirem kasv on toimunud Skandinaavia suunal.