Tänapäeval saavad talendid tööalaselt aina rohkem liikuda ning see on eriti Eesti puhul mõjuv, sest eestlastel on hea keeleoskus. Keeruline on ka lahkunud talentide tagasimeelitamine. Taskila sõnul hoiab talente nende uuringu põhjal, mis viidi läbi 1400 Soome ja Eesti tippjuhtide hulgas, kes töötavad välismaal, võõrsil peamiselt palk. Teine on võimaluste piiratus kodumaal. Nimelt pole tugevad juhid teadlikud pakkumistest, sest Eestis on väga tugev roll isiklikel suhetel. Samas paljud tahavad naasta Eestisse hea elukeskkonna tõttu.

Taskila hinnangul iseloomustavadki Eesti tööturgu isiklike suhete suur tähtsus, madalad palgad, kehv taristu, kuid samas ka kena loodus ja hea elukeskkond. Seega on majanduslikus mõttes nõrkusi rohkem kui tugevusi, sest tööle tullakse hea palga ja võimaluste pärast. Kiire tuludeklaratsiooni täitmise võimalus seda ei asenda. Taskila sõnul tuleksid paljud talendid tagasi, kui tingimused oleksid paremad. Programm „Talentid koju“ ebaõnnestus Taskila hinnangul seetõttu, et seda juhtis riiklik plaan, mitte reaalne erasektori vajadusest lähtuv lähenemine.

Tuleviku trendidest rääkides ütles Taskila, et üha olulisemaks muutub tulemuspalk. Ühe uuringu põhjal oli 2009. aastal 34,7% palkadest juhtidel seotud tulemustega ning 2012.aastal juba 50%. Väheneb ka klassikalise CV roll ning kasvab sotsiaalmeedia oma. Juba praegu leiab ligi 18% töötajatest töö sotsiaalmeedia kaudu ning 92 protsenti tööandjatest otsib töötajaid sotsvõrgustiku kaudu.

Oma kurikuulsast 33 000 euro suurusest palgast rääkides tõi Taskila esile Eesti riigifirmade paindumatuse,sest Eestis ei ole võimalik maksta palka vastavalt tulemustele, vaid ainult fikseeritud tasu. Samuti pole võimalik pakkuda muud motivatsioonipaketti nagu pensioniplaan, laste koolitused ja majutus, mistõttu see kõik peab mahtuma palga sisse.