Terroristide raha voolab kokku nii seaduslikest kui ka kuritegelikest allikatest
Terrorismi finantseerimisele käe ettepanemine on tavalise rahapesu vastu sõdimisest oluliselt keerukam lihtsal põhjusel ? raha pärineb pahatihti täiesti seaduslikest allikatest. See võib tulla rikkalt eraisikult või heategevusfondilt.
Riikide toetus terrorismile kuivas külma sõja järel kokku, seepärast üritatakse aina rohkem raha koguda eraallikatest. Põhja-Iiri vabariikliku IRA ninamehed Gerry Adams ja Martin McGuinness, kes küll ametlikult poseerivad poliitilise partei Sinn Feini liidritena, käivad juba aastakümneid USA-s sealselt Iiri kogukonnalt raha lunimas.
Tuluallikat ei saa sulgeda
Põhiosa üleilmse terrorismi käilakuju Osama bin Ladeni rühmituse al-Qaeda tuludest laekub suure tõenäosusega Euroopas, Aasias ja Ameerikas paiknevate fondide kaudu. Selliste organisatsioonide tegevuse kontrollimine ei ole aga lihtne. Suurimad moslemi heategevusasutused on täiesti legaalsed organisatsioonid, mida rahastab Saudi Araabia kuninglik perekond. Kui neid valimatult sulgeda, oleks peamise kannataja rollis islamimaailma vaesed. Ja see ei tuleks kahtlemata kasuks USA niigi määritud mainele sealkandis.
Al-Qaeda varade mahtu ei oska keegi päris täpselt arvata, kuid enne 11. septembri rünnakut hindas CIA rühmituse aastaeelarve 30 miljoni dollari kanti. Kolme kuu jooksul pärast 11. septembrit 2001 külmutati 112 miljoni dollari väärtuses terroristide varasid, järgnenud kahe aasta vältel aga vaid 24 miljonit.
Loomulikult rahastatakse terrorismi sageli ka ebaseaduslikul teel kogutud rahaga. Tüüpiline näide on IRA, mis on juba aastakümneid tõenäoliselt Briti saarte suurim kuritegelik grupeering, mis oma tegevuse kulusid katab nii narkokaubanduse kui ka pangaröövidega. IRA-le ei jää alla ka erinevad protestantlikud rühmitused, millest mõni, näiteks suhteliselt väikesearvuline Loyalist Volunteer Force, näib olevat nüüdseks juba kõik oma algsed ideaalid unustanud ja vaid kuritegevusega tegelebki.
Telesarjast ?Sopranod? episoodiliselt läbi vilksanud mudelit, kus New Jersey osariigis elutsev narkoärikas saatis raha oma vennale Pakistani, kes korraldas usklikke noortelaagreid, terroristid eriti ei kasuta. Kuritegelikul teel teenitud raha kasutatakse tavaliselt ära samas riigis tegutsevate rakukeste ülalpidamiseks.
Ka al-Qaedat ja selle järgijaid seostatakse oopiumikaubandusega. Seda iseäranis Afganistanis, kust tuleb rohkem kui 90% Euroopa Liidus müüdavast heroiinist. Narkokaubandus annab üle poole riigi rahvuslikust tulust.
Käibemaksukelmused
Financial Timesi kätte sattunud Saksa föderaalse auditikohtu salajase raporti andmeil on ?selgeid märke?, et terroriorganisatsioonid on seotud käibemaksukelmustega, mis ainuüksi 2003. aastal läksid riigile maksma 17,6 miljardit eurot. Näiteks petsid Hiinas, Iisraelis, Suurbritannias ja Dubais pesitsevad kurjategijad, keda kahtlustatakse seotuses terroristidega, olematute mobiilimüügitehingute abil välja 1,15 miljardi euro eest käibemaksutagastusi. Saksamaad peetakse käibemaksupettuste suhtes eriti haavatavaks riigi föderaalsele struktuuri ja õiguskaitseorganite paljususe tõttu.
Pärast 11. septembri rünnakuid kõlasid väited, et eri turgudel tehti enne seda ebatavaliselt suuri tehinguid tuletisväärtpaberitega, mis näisid viitavat, et nende taga on mõni al-Qaeda kavadest teadlik jõud. Näiteks mängiti lennufirmade aktsiate langusele.
Üks viis terrorismi rahakraanide kinnikeeramiseks on loomulikult pangaülekannete järelevalve tõhustamine ja pangandusparadiisidele surve avaldamine. Kuid kurikaelad ei pruugi raha liigutamiseks alati pankasid kasutadagi. Kohvriga sularaha vedamine on vaid üks võimalus rahandusasutustest mööda hiilimiseks.
Terroristide üks rahaliigutamise mooduseid on n-ö pangandusvälised ülekandemehhanismid. Organisatsioone, mis tegelevad rahaülekannetega ilma panku kasutamata on igasuguseid ? näiteks paljudel mitmerahvuselistel korporatsioonidel on oma arveldussüsteemid.
Üheks on moslemimaailmas levinud hawala, mis meenutab omamoodi keskaegses Euroopaski levinud usaldusel põhinenud korrespondentspangandust. Maailma ühes otsas tehakse sissemakse ja tuhandete kilomeetrite kaugusel saab vastuvõtja kohalikult esindajalt oma raha kätte. Seejuures ei pruugi raha ametlikus panganduses ühest riigist teise liikudagi, sest tehakse tasaarveldus. Mõnikord kantakse mitu eri saadetist korraga üle, et kulusid kokku hoida. Nii ei jäägi hawala-tehingust tihtipeale jälge, mida oleks võimalik raha alg- või lõpp-punktiga seostada. Tehingu korraldamiseks on mitu eri võimalust ? vastuvõtja saab saadetud summa kätte mingi koodi (näiteks rahatähe seerianumbri) või lihtsalt pooleks rebitud rahatähe esitamisel.
Pangasaladus teeb peavalu
Seda odavat ja kiiret moodust kasutavad oma perele raha saatmiseks paljud islamiusulised võõrtöölised eri riikides. Enne 2001. aastat tuli igal aastal Pakistani voolanud kuuest miljardist dollarist vaid viiendik ametlikke pangateid pidi. Hiljem on pangandus- ja ka hawala-regulatsiooni karmistamise tõttu ametlike kanalite osakaal märgatavalt tõusnud.
Nii mõnegi eksperdi meelest on terroristidel tavapäraste pangakanalite teel suuremate summade liigutamine märksa lihtsam kui hawala kaudu. Uhkustas ju bin Laden septembris 2001, et tema rühmitusel on kolm finantsvõrgustikku, mille on korraldanud toetajad, kes tunnevad vähimatki pragu Lääne rahandussüsteemis sama hästi kui jooni oma peopesal. Pealegi, kui ta suudab värvata kümneid inimesi surema, pole tal vähimatki probleemi sadade inimeste leidmisega, kes tema eest pangaarve avaksid.
Üks rahvusvahelise rahailma nõrk koht on korrespondentpangandus. Selle järele tekib vajadus, kui kantakse raha üle piirkondadesse, kus pangal ei ole esindust ja tuleb sunnitud kasutama mõnda kohalikku partnerpanka. Kui lülisid peaks olema üle kahe, võib raha algse allika tuvastamine osutuda juba pea võimatuks.
Raha jälgi ajavatele uurijatele tekitab pangasaladus loomulikult palju peavalu ? selleks et saada õigus mingi konto liikumisi üle vaadata, võib kuluda kuid. Seepärast ongi üks rahapesijate meelisnippe kanda suurem summa väikeste maksetena erinevatesse riikidesse sadadele eri arvetele ? enne kui õiguskaitseorganid saavad kõiki neid kontrollida, lähevad neil juuksed peas halliks. Teine meetod on raha siirdamine läbi mitme eri riigis asuva panga, kuni see jõuab lõpuks tervele maakerale tiiru peale teinuna tagasi algpunkti.
Alati ei lähegi terrorirünnakute rahastamiseks vaja keerulisi finantsmanöövreid. Näiteks 11. septembri operatsioon läks asjatundjate hinnangul maksma vaid 200 000 dollarit. Selle võinuks kinni maksta eht-ameerikalikul moel ? võtta mõned krediitkaardid ja lüüa nende limiit läbi.
Bin Ladeni praegune roll püsib segasena
?? Paljude ekspertide meelest on al-Qaeda tippjuhtkond eesotsas Osama bin Ladeniga praktiliselt isoleeritud ning rühmituse töö juhtimine on jäänud madalama astme juhtide õlgadele. Bin Ladenile ja tema lähimatel kaastöötajatel olevat pigem propagandistlik roll, et mõjutada moslemeid tema organisatsiooniga liituma või iseseisvalt tegutsema.
?? USA terrorismiekspert eruadmiral James Loy kommenteeris Financial Timesile, et olukord meenutab 1980-ndate Kolumbiat, mil suudeti likvideerida viie juhtiva narkokartelli käilakujud.
?? Selle tulemusena asusid neile allunud leitnandid tegutsema iseseisvalt ja viie asemele tekkis viiskümmend kartelli. Loy hinnangul on uus juhtkond, kuigi halvemini koolitatud ja vähem kogenud, vähemalt sama ohtlik, sest on luureteenistustele suuresti tundmatu ning hajutatud.
?? Mõne asjatundja meelest kontrollib aga bin Laden endiselt olukorda. Eraturvafirma Aegis Defence Services uurimis- ja luurejuht Dominic Armstrong väitis Financial Timesile, et bin Ladeni roll meenutab riskikapitalisti: ?Kui talle idee meeldib, annab ta selleks raha, koolitust ja oskusteavet.?
Al-Qaeda kolib võrku elama
?? Kui al-Qaeda juhtkond novembris 2001 ameeriklaste toetusel pealetungivate Põhjaliiga vägede rünnaku eest Afganistani Tora-Bora mägedesse pages, oli pealtnägijate sõnul iga teise mehe varustuses lisaks õlal kõlkuvale kalasŠnikovile ka sülearvuti.
Juba tollal kasutas organisatsioon internetti sidepidamisvahendina. Üleilmse arvutivõrgu kõiki võimalusi hakati ära kasutama aga alles uue põlvkonna juhtide esile kerkimisega.
?? Kui Osama bin Laden ja tema lähimad leitnandid toimetavad oma läkitusi avalikkuse ette endiselt mõnele Araabia taevakanalile saadetud videolindi kujul, siis näiteks Iraagis tegutsev Abu Musab Zarqawi rühmitus riputab kõik oma propagandistlikud salvestised internetti üles.
?? Infovahetusele ja enesereklaamile lisaks on al-Qaeda asunud aina enam kasutama internetti ka koolitusotstarbel. Õppematerjalidest on loodud hiiglaslik võrguraamatukogu, kus leidub nii kirjalikke pommiehitusjuhendeid kui ka koolitusfilme, mis näitavad, kuidas rünnata küla või tulistada õhutõrjeraketti. Õpetatakse isegi seda, kuidas saavad enesetaputerroristid vältida migreeni, mis võib tekkida mõne lõhkeainega kokku puutumisel.
