Tervishoid muutub käsitööst aina elektroonilisemaks alaks
Rikastes riikides kasvavad kulutused meditsiinile reeglina sisemajanduse kogutoodangust kiiremini. Tervishoid on tööjõumahukas sektor. Teenuste lisandumisega kasvab ka kõrgepalgaliste töökohtade arv. USA-s moodustab tööjõukulu üle 60% haigla ülalpidamiskuludest. New Yorgi ülikooli majandusteadlane William Baumol nimetab tervishoidu “käsitöönduslikuks sektoriks”.
Briti koomikutetrupi Monty Python 1983. aasta filmis “Elu mõte” oli stseen sünnitushaiglast, kus asutuse finantsdirektori lähenemisest kuuldes lükkasid arstid välja kõik kallid aparaadid, et näidata, kui vajalikud need on. Teiste seas ka rahajagaja lemmiku, masina, mis tegi “bing”.
23 aastaga on elu edasi läinud ja kõikvõimalikke elektroonilisi seadmeid koguneb haiglatesse aina enam. Inseneri- ja arstiteadus lähenevad aina rohkem teineteisele. Tallinna tehnikaülikooli juurde loodud tehnomeedikum kajastab samuti seda trendi. Nii mõnelgi tavainimesele peamiselt koduelektroonikaga seostuval firmal on miljarditesse ulatuva käibega meditsiinitehnikaharu.
Kaks protsenti kasumist
Kõik ei näe aga üldpilti sugugi roosilisena. Maailma suurima võrgulahenduste ettevõtte Cisco Systems tegevjuht John Chambers väidab, et tervishoid kuulub kaevandamise kõrval kõige tehnofoobsemate sektorite sekka. USA tervishoiusektor investeerib vaid kaks protsenti oma kasumist IT-sse, teistes infointensiivsetes valdkondades ulatub see osakaal kümnendikuni.
Põhja-Eesti regionaalhaigla diagnostikakliiniku juhataja doktor Sergei Nazarenko jagab IT rakendusalad meditsiinis kolmeks. Esiteks, arvutite kasutamine andmete haldamisel, olgu selleks siis patsiendi andmed, aruandlus, suhtlus haigekassaga. Teiseks, digitaalsete piltidega tegelemine. Ühe kopsuröntgenipildi maht on 10 megabaiti. Ühes uuringus võib aga olla 5000 kujutist. Kolmandaks, diagnostika- ja raviseadmete juhtimine.
Maailmas annab kõneainet eeskätt patsiendiandmete haldusega seonduv. Välditavad meditsiinilised eksimused – näiteks ravimite koosmõju – tapavad Washingtonis paikneva Institute of Medicine’i andmetel igal aastal ainuüksi USA-s 44 000 kuni 98 000 inimest aastas. Seega on tegemist tähtsuselt kaheksanda surmapõhjusega riigis, sagedasemaga, kui autoõnnetused või rinnavähk.
Samas, ainult IT-kulutuste suurendamine ei too lahendust kõigile muredele. Vilets tarkvara võib eksimuste arvu hoopis kasvatada. Erinevad andmebaasid peaks suutma omavahel suhelda. Nii mõnigi kasutuselolev süsteem ei ole tulevikku vaadates tingimata kõige praktilisem.
Maailmas tuntakse muret arstide vastasseisu pärast. Suurbritannias püüab tohtrite tõrksusest tüdinud rahvuslik tervishoiuteenistus NHS arste ära osta. Iga korra eest, kui mõni perearsti Briti analoog (general practioner ehk GP) kasutab elektroonilist ambulatoorsete haigete suunamise süsteemi, saab ta 96 penni. Uus kord kehtestati selle aasta aprillis. Nimelt kasutasid arstid veel märtsi lõpuks elektroonilist suunamissüsteemi vaid 15% juhtudest.
Tõrksad arstid
Möödunud aasta jaanuaris Suurbritannias käivitatud Connecting for Health on suurim tsiviilkasutuseks mõeldud IT-projekt maailmas, mis peaks hõlmama pea kõike elektroonilisest patsiendiandmebaasist kuni röntgenpiltide edastamiseni. Suunamissüsteemi kasvuraskustele tuuakse tavaliselt kaks põhjust: IT-projekti juhtide halb müügitöö ja asjaolu, et elektrooniline lahendus sunnib arste oma töötavasid muutma.
Nazarenko Eesti arstide vastuseisu pärast ei muretse. “Arstid on arvutiga konfliktis, kui arvuteid liiga vähe on,” ütleb ta oma kogemusest, et tohtrid teiste järel arvutijärjekorras seista ei taha. Teise põhjusena toob ta välja, et tarkvarafirmad kipuvad alahindama meditsiinivaldkonna infosüsteemide keerukust. Arstide vastumeelsust nõdravõitu programmi kasutamisel kipuvad IT-inimesed aga tõlgendama üldise arvutivaenulikkusena.
Samas, arvata võib, et nii mõnigi kolmanda maailma esindaja tunneks vaid rõõmu, kui tal sarnased mured oleks. Arenevate riikide haiglates elektroonikat sageli ei kohta. Küsimus ei ole ainult rahanappuses, ka elektrivarustusega on paljudes riikides kehvasti. Briti-Lõuna-Aafrika firma Freeplay Energy loodab vähemalt viimasele probleemile lahenduse pakkuda. Ettevõte arendab koostöös Londoni University College’i arstidega välja seadmeid vastsündinute jälgimiseks ja raviks, millele annab vajaliku energia käe, jala või päikesepatarei jõul toimiv generaator.
* * *
Ka mobiiltelefonid rakendatakse tervishoiuvankri ette
•• The Economist kirjeldab, kuidas kolesteroolitaset kontrolli all hoida püüdev mees pildistab kõiki oma söögiportsjoneid ja saadab need oma dietoloogile, kes kord nädalas tema toitumisele hinnangu annab. Kuid mobiiltelefone kasutatakse ka
•• Näiteks hakkas LG 2004. aastal Lõuna-Koreas müüma telefoni, mis mõõdab kasutaja vere suhkrusisaldust ja võib edastada andmed arstile, lapsevanemale või arvutile analüüsiks. Sel aastal kavatsevad Motorola ja Partners Telemedicin tuua turule mobiili, mis edastab arstile patsiendi kaalu, vererõhu ja muid andmeid.
•• Suurbritannias hakatakse sel aastal testima Londoni Imperial College’i, Toumaz Technology ja Oracle’i ühistööna väljatöötatud sensorit, mis kinnitatakse patsiendi külge, et avastada südame rütmihäireid. Seade edastab elektrokardiogrammi andmed lähedasele mobiiltelefonile, mis saadab need monitooringukeskusesse või arstile.
•• Lõuna-Aafrikas valmistab SIMpill väikest seadet, mis kinnitatakse ravimipudelile ja saadab tekstisõnumi arvutile iga kord, kui kaas avatakse. Kui sõnumit ei tule, saadab arvuti ise meeldetuletuseks SMS-i patsiendile või tolle pereliikmele või hooldajale.
Eesti pürib rahanappusest hoolimata tippu
•• “Vist julgen öelda, et Eestis on olemas kõik IT-modaliteedid, mis mujalgi maailmas,” ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla diagnostikakliiniku juhataja doktor Sergei Nazarenko. “Paiknemise tihedus on küll väiksem kui kõige eesrindlikumates haiglates.”
•• Kõige edumeelsemate sekka kuuluvad Põhjamaade raviasutused ning USA ja Jaapani ülikoolihaiglad. Euroopa konservatiivsematest riikidest, kus arvutioskus on madalam, ollakse vähemalt vaimult ees. Kui raha ja ressursse oleks, ka füüsiliselt.
•• Andmehalduse vallas on Eesti Nazarenko hinnangul üpris eesrindlik. Haiglatesse jõudsid arvutid kõigepealt just raamatupidamisosakondadesse. Viimase aja arengud toimuvad eeskätt pildihalduse valdkonnas.
