Maailmapanga Eesti tervishoiuprojekti koordinatsioonikomitee kinnitas tänavuse eelarve, mille suurus on 14 miljonit krooni.

Projekti direktor Ahti Kallikorm ütles, et raha kulub eelkõige perearstiõppe, haigekassade infovahetuse ning tervise edendamise arendamiseks.

Tervishoiuprojekti maht on 34,5 miljonit USA dollarit, millest laen moodustab 18 miljonit. Eesti valitsuse ja teiste riikide abiga kaetakse tervishoiuprojektist 16,5 miljonit krooni.

Maailmapanga tervishoiulaenu abil tahetakse muudatused arstiabi- ja ravikindlustussüsteemis läbi viia nelja aastaga. Ahti Kallikorm kinnitas, et Eesti ei suudaks omal jõul muudatusi nii kiiresti läbi viia.

Tervishoiu kvaliteedi mõiste on hämar

Terminid "litsents" ja "arstiabi kvaliteet" on tervishoidu tulnud mõne aasta jooksul. Tervishoiuprojekti abil koolitatakse meedikuid, ravikindlustustöötajaid ja tervishoiuasutuste kontrollijaid. "õigupoolest ongi tervishoiu kvaliteedi tähendus olnud siiamaani hämar. Arstide Liidu eestvõttel on sügisel kavas korraldada arstkonnale kvaliteediseminar," selgitas projekti direktor.

Maailmapanga Eesti tervishoiulaenus on Kallikormi sõnul olulisemad valdkonnad Tartu ülikooli perearstiõpe, rahvatervise täiendõppekeskus, biomeedikum ja ravikindlustussüsteem. "Perearst peaks olema üldarst, kes suudaks ravida tõesti tervet peret. Maailmapanga abiga kaasajastatakse õpetust, näiteks arsti käitumist vastuvõtul treenitakse video abil.

Maailmapanga tervishoiulaenu abil loodavasse rahvatervise täiendõppekeskusesse tulevad õppeplaani uued erialad nagu tervishoiuökonoomika, administreerimine ja epidemioloogia. Neid pole arstidele ja haiglajuhtidele peaaegu üldse õpetatud, kuigi tervishoius kehtivad majandusreeglid. Hea kirurg ei ole alati kõige parem majandusjuht.

Projekti kolmanda olulise lõiguna on Kallikormi sõnul oluline saada toimima Keskhaigekassa ja kohalike haigekassade tarkvarasüsteem ning luua infovahetus kohaliku haigekassa ja haiglate ning ambulatooriumide vahel.

Haigekassa seisab patsiendi eest

Tervishoiuprojekt teeb koostööd ka PHARE-ga. Kevadeks selgub, kas Pärnus loodud tarkvarasüsteem, millega vahetavad infot sealne haigla ja haigekassa, on piisavalt edukas ja kas seda tasub rakendada kogu Eestis.

Luua tuleb patsientide register, mis hõlbustab ravikindlustussüsteemi suhtlemist raviasutusega. Register näitab haigekassale, missuguseid tervishoiuteenuseid ravikindlustatud kõige enam vajavad. Tihti näeb patsient ainult raviasutust, ega teadvusta, et ravikindlustust reguleerib kolmnurk patsient-raviteenus-ravikindlustus.

Kallikorm kinnitas, et riigi ülesanne ei ole raha jagada ühele või teisele haiglale katuse remondiks, vaid hoolitseda selle eest, et Eestis väiksemates maakondades ja linnades antaks esimese ja teise etapi arstiabi ühesugusese kvaliteediga. Mängureegliteks on litsentsid ja standardid. Kui need riigi nõudmised on täidetud, võib haigekassa sõlmida raviasutusega lepingu, kuid seda kohustust tal ei ole. Patsientide huve kaitsev haigekassa peab oskama valida õige hinna eest võimalikult kvaliteetseid raviteenuseid.

SVEA TALVING