Tervishoiutöötajad: palka ei saa tõsta patsiendi arvelt
Haigekassa andmetel ootas ravijärjekordades 1.juuli seisuga rahapuuduse tõttu üle 180 000 patsiendi. Kõige raskem on haiglaravi ehk statsionaarse eriarstiabi olukord, mille mahtu on pidevalt vähendatud.
Probleem on selge: haiglaravi vajavaid patsiente on rohkem kui haiglatega sõlmitud lepingud ette näevad. Selleks, et patsiente mitte ukse taha jätta on haiglad teinud ületööd, mille tasustamist hiljuti vähendati.
Kui varem tasus haigekassa ambulatoorse ja päevaravi puhul ületööd koefitsiendiga 0,7 ja statsionaarse ravi puhul koefitsiendiga 0,3, siis nüüd otsustati ülekulu tõttu neid langetada vastavalt 0,5-le ja 0,2-le.
Haigekassa eelarve suureneb 60 miljoni euro võrra
"Mina ei toetanud koefitsentide vähendamist," ütles sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk. "Alla 0,3 poleks see määr tohtinud langeda, aga praegune muudatus on ühekordne otsus selle aasta lõpuni."
"Järgmisel aastal kasvab haigekassa eelarve suurusjärgus 60 miljonit eurot. Nüüd tekib küsimus, kuidas see raha jaotub. Nõukogu otsus on ühene – ühtegi teenust ei tohi vähendada ja tänaseks kokkulepitud palgatingimused tuleb täita," rääkis ta.
"Haigekassa ei saa oma eelarvet lõhki ajada. Lepingute sõlmimine on meil hetkel arutelus, sest järjekorrad ei ole vähenenud. Nüüd tuleb üle vaadata varasemalt tehtud otsused. Mina olen ikkagi seisukohal, et e-tervises ja IT-lahendustes tehakse hetkel topelttööd: uuringud tehakse ühes haiglas ja kui patsient läheb järgmisesse haiglasse, siis tehakse uuring uuesti," tõi Kokk näiteks.
"Samuti pole riiklikku digiregistratuuri välja arendatud. Järgmise aasta jooksul peab olema kokku lepitud digiretsepti ja digiregistratuuri lahendus ning aasta lõpuks peavad need olema tehtud," sõnas ta.
Sotsiaalkomisjoni esimehe väited ajasid Arstide liidu peasekretäri naerma
„Vabandust, et naerma hakkasin," ütles Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa, "Haigekassa eelarve tõuseb, sest palgad tõusevad ja sotsiaalmaksu laekumine kasvab, aga see ei tähenda, et midagi lisaks juurde antakse. 60 miljonit eurot ei lahenda probleemi.“ Põhjuseid on Rehemaa sõnul kaks: vananev rahvastik vajab rohkem arstiabi ning meditsiini kiire areng nõuab investeeringuid uutesse ravimeetoditesse.
„60 miljonit oleks kena siis, kui kulud üldse ei suureneks. Eelarve lisa tuleb palkade kasvust, aga kui palgad suurenevad, siis kasvavad ka haigushüvitised. Samuti suurenevad haiglate kulud. Uuest aastast tuleb juurde ka hambaravi toetus, mis on arvatavasti selle 60 miljoni hulka arvestatud.“
„Selle aasta esimeses pooles tasus haigekassa eriarstiabi ületöö eest 8,25 miljoni ulatuses. Ma arvan, et teisel poolaastal ületöö ei vähene, kui just haiglad ei hakka seda tõepoolest teadlikult piirama.“
„Praegu on juba käes see olukord, kus järjekorrad on üle normide pikad ja erakorralisse meditsiini jõuavad need patsiendid, kes ei pääse plaanilisele ravile. Ehk patsiendid, kes peaksid saama ravile kuu või kaks varem, ootavad järjekorras nii kaua, et seisund halveneb ning nad tuleb tuua erakorralisse osakonda. Siit tekib kaks väga halba asja: inimese kannatused on palju suuremad, kui nad oleksid võinud olla ja teiseks on erakorraline ravi kallim. Kui ravitakse kergemat seisundit, siis see on odavam ja võtab vähem aega.“
„Haigekassa on ise hinnanud ravivajadust ehk ravinõudlust. Prognoositakse, kui palju on tegelikult eriarstiabi vaja ja kui palju selleks raha kulub, aga kuna eelarve on piiratud, siis lihtsalt pannaksegi lepingutesse vähem ravijuhte ja väiksem summa. See on teadlik alaplaneerimine. Süüdistused, et haigekassa on valesti planeerinud, on ebaõiglased, sest neil ei lastagi õigesti planeerida.“
„Praegu on nii, et haigekassal on ligi 200 miljonit eurot reserve ja sellest umbes pool on jaotamata kasum. Jaotamata tulemist on igal aastal natuke võetud, sest eelarve on lõhki läinud mitu aastat järjest, aga nüüd mindi järsku väga rangeks ja öeldi, et peate toime tulema selle rahaga, mis ravikindlustusmaksust laekub. Jaotamata kasum on riigi eelarve osa ja seda hoitakse, et eelarve tasakaal oleks parem,“ sõnas Rehemaa.
Tervishoiuprobleemide lahendamine patsiendi arvelt ei ole meie jaoks võimalik
Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule sõnul ei tule kõne alla olukord, kus palkade tõusu korral vähendatakse haigusjuhtude ja ravitavate inimeste arvu.
"Eriarsti statsionaarne pool on jäänud poliitilise tähelepanuta. Aga meil on ka hädaolukorra seadus. Mis tähendab, et keerulise eriarstiabi teenust osutavad haiglad on ka elutähtsa teenuse osutajad ja neil peab olema valmisolek reageerida kriisiolukorras massikannatanute puhul ning see on ülikallis. Kui oli metanoolikatastroof Pärnu haiglas, siis haigla maksis sellele peale ja kui sellised asutused on alafinantseeritud, siis me langetame riikliku hädaolukorra taset," rääkis Sule.
Aivar Koka välja pakutud digilahendused tema sõnul kaasa ei aita. "Digiretsept on ammu valmis ja töötab. Esimene asi, millega kõik aktiivselt tegelevad on digisaatekirja piloteerimine, mis hakkaks perearsti ja eriarsti vahel liikuma, aga see on tehnoloogiliselt keeruline ülesanne. Info vahetus peaks küll oluliselt muutuma. Kuid andke andeks, aga mingit meeletut kokkuhoidu siit ei tule."
"Radioloogide ühing on teinud põhjaliku siseauditi ja seal tuli välja, et Eestis tehakse väga vähe topeltuuringuid," lükkas Sule sotsiaalkomisjoni esimehe väite ümber. "Haiglate juhtidena peaksime me tegema ikka väga rumalaid otsuseid, kui teeksime topelt ülikalleid uuringuid arvestades sellega, et neid tasustatakse ainult 0,3 koefitsendiga."
"Kollektiivlepingu sõlmimise kohapealt on nii Haiglate liidul kui Arstide liidul üks nägemus: me ei saa jätkata viiamseid aastaid kestnud eriarstiabi statsionaarse ravimahu langetamist, selleks et oleks võimalik kollektiivleping sõlmida. See tähendaks igal juhul tervishoiuprobleemide lahendamist patsiendi arvelt ja see ei ole meie jaoks võimalik," ütles Sule.
Haigekassa: tuleval aastal jäävad ravimahud praegusele tasemele
Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross ütles, et tervishoiuteenustele kuluv summa sõltub sellest kui palju prognoositakse teistele hüvitistele: ajutiste töövõimetuse hüvitistele ning ravimite ja meditsiiniseadmete soodustustele.
"Oleme praegu eelarve teise versiooni planeerimise faasis, kus toimub eelarveridade täpsem prognoosimine, seega ei saa konkreetsest numbritest ega ka proportsionaalsest jaotusest täna veel rääkida. Esmased prognoosid näitavad, et tõenäoliselt ei ole teiste hüvitiste kasv järgmisel aastal nii kiire kui praegu, seega saan praegu pakkuda, et tervishoiuteenustele võiks lisanduda kuskil 35-50 miljonit eurot (võrreldes 2016. aasta eelarvega), aga see kõik sõltub sellest, kui palju me prognoosime ravimi soodustustele ja töövõimetushüvitiste kasutamist," ütles Ross.
"Kui me seda kasvu hakkaksime lahku lööma, siis üle poole sellest on iga-aastane eeldatav meditsiinitöötajate palgatõus. Teine pool on n-ö struktuurne kallinemine ehk uued teenused ja ravimid, ning samuti teenuse osutamisega kaasnevad üldkulud."
"Praegused eelarvepiirangud näitavad seda, et ravimahud jäävad järgmisel aastal umbes samale tasemele kui selle aasta eelarves. Arenenud riikides on levinud erinevus selle vahel, kui suur on ravivajadus ja milline on ühiskondlik rahaline panus tervishoiusüsteemi. Me ei ole siin erandid. Inimeste tervis ei ole tingimata erinevuse võrra halvem, kuid paratamatult see peegeldub osadel erialadel ravijärjekordades," ütles Ross.
Väide, et haigekassa raha jaotumisel on üldjoontes valik palgatõusu ja ravimahtude suurendamise vahel, on Rossi sõnul põhimõtteliselt õige. "Meie ei võta haigekassas seisukohta, mis on sobilik palk. Tehniliselt võttes on selge see, et igas majandusharus tuleb teha valikuid, kuhu investeerida. Minu meelest näitab viimaste aastate tervishoiu tööturu situatsioon seda, et panustamine töötajatesse on ennast ära tasunud."
"Tervise- ja tööminister on öelnud, et valitsuses on arutelu all tervishoiu rahastamise mehhanismid ja tervishoidu investeeritava raha maht. Poliitilisel tasemel on arutelud käimas selle üle, kuidas tulemuslikult ja efektiivselt panustada inimeste tervisesse," ütles ta.
114 miljoni jagamata kasumi kohta lisas Ross, et see on möödunud aastate vastutustundliku majandamise tulemus. "Seda tulemit on ka kasutatud. Me teeme kõik selleks, et prognoosida oma väljaminekuid, aga ootamatuste planeerimine ei saa kunagi olla 100-protsendiliselt täpne, inimesed haigestuvad prognoosist sõltumatult. Seekord on meie positsioon aasta lõpuks arvatavasti 16-17 miljonit eurot oodatust erinev. Kuid kas me peaksime kasutama jaotamata tulemit ennetavalt ja tegema puudujäägiga eelarve? No seda ei saa kindlasti teha. Tegemist on puhvriga, mida saab ühel hetkel reformide elluviimiseks kasutada," ütles Ross.
