Tesla juht maadleb aeglaste robotitega ja ettevõttele halba soovijatega
Oma maailmas leiab Musk, et pidurid on autodele, mitte ettevõtete juhatuse esimeestele.
Milline näeb välja töönarkomaanist Muski päev? Võtame näiteks laupäeva. Ta ärkas vara ja lendas oma Gulfstremi lennukiga minema Los Angelesest, kus on tema juhitav raketiettevõte SpaceX. Vahepeal tegi tea peatuse Silicon Valley's, kus võttis peale kaks Tesla inseneri ja toimetas nad Renosse akutehasesse nimega Gigatehas. See võib olla suvaline Muski tööpäev, kus ta viibib päeval mitmes osariigis. Kuid tol päeval otsustas Musk, et ta ikka ei kavatse viia Teslat börsilt minema, kirjutab New York Times.
Musk usub, et Tesla on sabotööride rünnaku all. Tema eraelu seisneb Twitteris ootamatutes säutsudes.
Muski häda on selles, et ta tahab olla kuni pisiasjadeni kõigega kursis. Et ta on nii sügavalt ettevõtte tegemistes sees, on tal tekkinud kujutelm, et ettevõte ei saa temata hakkama. Kuid nüüd on kerkinud kahtlused, et kas Muski ikka teab, mis on ettevõttele parim.
Muski võib sageli näha tehase tootmispõrandal, kus ta püüab roboteid tööle panna. Vahetevahel magab ta oma töölaua all.
18. augusti hommikul kell 6:30 selgus, et Tesla tehases Fremontis on värvimistöökojas kolm robotit seisma jäänud. See pani seisma ettevõtet tulevikutoote mudel 3 tootmise.
Kohe kui Musk sai sellest teada, läks ta tehasesse ja töötas seal ööni. Probleem lahendati, kuid Tesla jõudis kohutava järelduseni – robotite nakatamine pahalasest viirusega oli tööstusliku sabotaaž. Kuigi ettevõtte juhid ei suutnud seda tõestada, oli kõigile niigi selge keda kahtlustada – ju see oli mõni kaabakast töötaja, kes töötas aktsia langusele panustajate heaks.
Tesla on üks aktsia, millele on tehtud enim langusepanuseid, kuna riskifondid panevad tähele kui Tesla ei täida ettevõtte enda tootmiseesmärke. Üheks pahalaste pundis on Greenlight Capitali miljardärist asutaja David Einhorn. Einhorn kirjutas juulis kirjas investoritele, et Elon Musk tundub käituvat ebakindlalt ja meeleheitlikult.
Musk on veendunud, et aktsia langusele panustajad levitavad valeinformatsiooni ettevõtte kohta. Juunis süüdistas Musk ühte töötajat sabotaažis, mistõttu mudel 3 tootmine aeglustus ja nägi selle taga aktsia langusele panustajate karvast kätt. Ettevõttes tuntakse kogu aeg, et käib sõda.
„Tesla on Muskile lapse eest,“ ütles ütles Tesla finantsdirektor Deepak Ahuja. Tema sõnul ründab Musk neid, kes julgevad kahelda tema visioonis ja kes soovivad Tesla hävimist.
Kui Musk tõi läinud suvel turule mudel 3, millest pidi saama esimene masstoodetav elektriauto, rääkis ta, et aasta lõpus toodavad nad 20 000 autot kuus. Paraku suutis ettevõte toota 2017. aasta viimasel kolmel kuul kokku kõigest 2425 antud autot.
Musk ütles, et venimise põhjustas tema sõnade järgi tootmispõrgu. Ettevõtte tootmisjuht JB Straubel ütles, et nad teadsid, et nii läheb, kuid see tuli veel hullem kui keegi oskas oodata. Osalt on probleemid ise tekitatud.
Kui läks tootmisliinide tellimiseks, oli Musk veendunud, et kõik tuleb nii automatiseerida kui võimalik. Kõikjal kus võimalik tuleb inimeste asemel panna tööle robotid. Ta uskus, et sedasi toimides saab ta panna tehase tööle kiirusel, kus auto valmib liinil liikudes meetes sekundis – 10-20 korda kiiremini kuni seni.
Nii ehitas Tesla tehase sadade robotitega, kes täitsid ülesandeid, millega inimesed saanuks hakkama mängeleva kergusega. Üks robot aga ei töötanud kunagi nagu pidi. Küll ei tõstnud ta fiiberklaasi, küll pani ta selle valesse kohta, aeglustades sedasi kogu tootmisprotsessi. Lõpuks asendati robot töölistega.
Musk on raputanud endale tuhka pähe, pidades ennast vastutavaks robotiseerimise probleemide eest. Ettevõtte sisenali on, et ettevõte rakendab tehnoloogiat vaid tehnoloogia rakendamise pärast. Musk isegi säutsus Twitteris, et Tesla liigautomatiseerimine oli viga. Täpsemalt, tema enda viga. Inimesi alahinnati.
Kui probleemid kuhjusid, leisid Musk end tehases, et diagnoosida ja lahendada tootmisliini erinevaid probleeme.
„Ta nõudis, et vastutama peavad robotile kõige lähemal töötavad inimesed,“ ütles Straubel. „See hirmutas töötajaid. Nad kartsid, et Musk on varsti nende juures ja hakkab nõudma selgitusi.“
Siis tekkis probleem gigatehases, kus toodetakse akusid. Musk ja Straubel läksid olukorda hindama. Üks robot oli liiga aeglane. Musk sekkus ja nõudis, et robot tuleb ümber programmeerida. Päeva lõpus töötas masin kümme protsenti kiiremini. Musk ei suuda või ei soovi ülesandeid delegeerida.
„Juhatuse esimehe kõige tähtsam ülesanne on luua enda ümber suurepärane meeskond,“ ütles meditsiiniseadmete tootja Medtronicu endine juhatuse esimees ja panga Goldman Sachsi nõukogu liige Bill George. „Ta ei peaks magama tehases. Ta peaks ikka kodus magama.“
