Millised on süüdistused?

Rootsi ringhäälinguorganisatsiooni SVT andmetel Swedbanki 50 klienti, kelle puhul võis märgata rahapesu selgeid hoiatussignaale liigutasid Swedbanki ja Danske Banki vahel umbes 40 miljardit krooni ehk ligi 4,3 miljardit dollarit.

Tehingud toimusid aastatel 2007–2015 Baltimaades. Mitmed ülekannete tegijad jagavad sama aadressi Ühendkuningriigis. Pangas on tuhandeid kliente, kellel on kontosid Eestis, Lätis ja Leedus, kuid kes on registreeritud välismaal, sealhulgas sellistes maksuparadiisides nagu Briti Neitsisaared ja Belize.

Kuidas me teame, et see on rahapesu?

Seda me veel ei teagi. Kas kahtlasi tehinguid võib pidada rahapesuks, sõltub sellest, kas raha pärineb kuritegevusest. Mõned tehingud näitasid, et Danske Banki üheksast maksupettusega seotud kontolt liikus raha Swedbanki kontodele.

Tehingutega seotud klientide hulgas nimetas SVT endist Ukraina presidenti Viktor Janukovitšit, kes mõisteti süüdi riigi reetmises. Samuti figureeris seal Vene ärimees Iskander Mahmudov. Mõlemad said Swedbanki tehingutega miljoneid kroone.

Mis oli Danske Banki skandaal?

Eelmisel talvel esitati Danske Banki vastu esialgsed kahtlustused 200 miljardit euro pärast, millest suurema osa näib olevat tulnud ebakindlatest allikatest. Raha liigutati Danske Eesti filiaali kaudu aastatel 2007–2015.
Pank võib sattuda rahapesu kahtluse alla, mida uurivad Prantsusmaa, Taani ja USA ametiasutused.

Kuidas on Swedbank reageerinud?

Kui süüdistused ilmnesid, Swedbank ei reageerinud, vaid ütles, et pank töötas rahapesu vastu.

"Oleme kindlad süsteemide ja protsesside üle, mida meil on rahapesu tõkestamiseks ja ennetamiseks," teatas panga kommunikatsioonijuht SVT aruande järel. "Kui näeme märke, tegutseme."

Ta ei kommenteerinud rahapesu kahtluse juhtumeid, millest Swedbank oli teatanud politseile kõnealuste aastate jooksul, kuid ütles, et pank ei tunne SVT poolt nimetatud klientide või summade nimekirja.

Swedbanki tegevjuht Birgitte Bonnesen oli varem öelnud, et pank ei ole oma täiesti erineva lähenemisviisi tõttu avatud rahapesule nagu Danske Bank, keskendudes pigem kodumaistele kui rahvusvahelistele klientidele.

Kes uurib Swedbankit?

Kuna süüdistused on algatatud, on Swedbankis käivitatud mitu uurimist.

21. veebruar: Rootsi Finantsinspektsioon (FI) alustas laenuandja uurimist koos samaväärse asutusega Eestis, sest paljud kahtlased tehingud toimusid Balti riikides. Amet nimetas väiteid väga rasketeks.
Swedbank teatas, et tema tegevjuht Birgitte Bonnesen taotles panga välist uurimist.

27. veebruar: Rootsi Majanduskuritegude Amet (EBM) teatas, et alustab Swedbanki eeluurimist siseringi teabe loata avaldamise kohta.

7. märtsil: Ameerika finantseerija ja teadlane Bill Browder teatas Rootsi politseile Swedbanki rahapesu kahtlusest.

22. märts: Swedbank teatas välise konsultatsioonifirma poolt läbiviidud uurimise tulemustest ning juhatus kinnitas oma jätkuvat usaldust tegevdirektorile, kes otsustas luua pangas erilise üksuse finantskuritegude lahendamiseks.

27. märts: New Yorki finantsteenus teatas, et sai pangast nn Panama rahapesulooga eksitavat teavet.

Mida tähendas politsei reid?

28. märtsil toimus Swedbanki Stockholmi kontorites Rootsi majanduskuritegude ameti politseireid.
Politsei teatas, et laiendas uurimist, et hõlmata nii pettusekahtlust kui ka siseringiteabe reeglite rikkumist, ning et ta uurib laiemat ajavahemikku.