Jaak Aaviksoo
Kommentaar
Ajakirjanduses viimastel päevadel ilmunud tormilised teated vajavad ilmselt väikest selgitust, sest tundub, et erahuvidest kantud sammud on asunud ohustama Eesti hariduse üht olulisimat ettevõtmist - Tiigrihüppe nime all tuntuks saanud programmi haridussüsteemi arvutiseerimiseks.
Esimesed tõkked ületatud
Programmi algus on eelmise aasta jaanuaris, mil ma haridusministrina moodustasin Hariduse Arvutiseerimise Rahvusliku Peakomitee (HARP), kuhu tollal kuulusid suursaadik Toomas-Hendrik Ilves, arvutispetsialist Tanel Tammet, professor Leo Võhandu, arvutifirma juht Ants Sild, (üli)õpilane Sten Tamkivi ja mina. Koostasime esialgse projekti ja asusime looma programmi realiseerimiseks vajalikku struktuuri. Raha saime riigieelarvest (tänavu 35,5 miljonit krooni) ja PHARE projektilt (4 miljonit eküüd aastani 2000).
Tänaseks on "tiiger" suutnud hüpata üle esimeste bürokraatlike tõkete - tegutseb Tiigrihüppe Sihtasutus, moodustuvad maakondlikud komiteed ja tegutsema asub minister Mait Klaasseni moodustatud programmi nõukogu.Toimunud on esimesed arvutihanke- ja õpitarkvarakonkursid.
Kahjuks on valitsusel siiani moodustamata Europrogrammide (s.h PHARE) Sihtasutus Archimedes, mis lubaks asuda PHARE alamprogrammi täitmisele.
Kahetsusväärseil põhjusil on takerdunud Sihtasutuse tegevus - asutajaliikmetest arvutifirmade esindajana nõukokku kuuluv Eesti Arvutifirmade Assotsiatsiooni president Kaido Saarma on osaliselt blokeerinud nõukogu tegevuse, keeldudes selles osalemast, põhjust teatamata. Selle asemel esitas Saarma asutatud Andmeside Foorum (liikmed Toomas Sõmera, Ants Wõrk jt) haridusministeeriumi kantslerile Georg Aherile taotluse andmeside projekti peatamiseks. Saarma soovib ajakirjanduse andmeil ise programmi suunata.
Selle ettevõtmise taga ei suuda ma kahjuks näha muud põhjust kui firmade ärihuvid. Kui oleks tegemist siira sooviga aidata kaasa programmi toimimisele, oleks parimaks vormiks koostöö, mitte aga tegevuse peatamine. Kui soovitaks tõsiselt arutada andmeside projekte, küsitaks seda valdkonna juhilt, mitte ei kritiseeritaks huupi. Wõrgu väide, nagu oleks võrgu kiiruse tõstmine Eesti olusid arvestades ebaotstarbekas, tekitab hämmingut. ärihuvid omakorda keskenduvad 1993. aastal haridusministeeriumi asutatud EENeti ümber. Andmesidega tegelevad firmad on haistnud kasvavat turgu ning on asunud selle nimel võitlusse.
Põhikirjalistest kohustustest tulenevalt tagab EENet andmeside haridus- ja teadus- ning kultuuriasutustele ning on suurim interneti teenuse osutaja. Oma 1,4 miljoni kroonise eelarve juures on EENet võimaldanud teadus- ja haridusasutustele interneti teenust peaaegu tasuta.
Aaviksool pole siin erahuve
On märkimisväärne, et EENet asutati minister Rummo algatusel olukorras, mil Küberneetika Instituudis Wõrgu eestvedamisel ja rahvusvahelisele humanitaarabile tuginevalt tegutsev ESTNET otsustas hakata raha teenima ja esitas Tartu ülikoolile jt klientidele arveid, mille maksmine käis haridusasutustel selgelt üle jõu. Ettepanek EENet kui tarbetu likvideerida ja anda turg kommertsstruktuuridele on pehmelt öeldes rumal.
Rünnakud Tiigrihüppe, EENeti ja kõigi end nendega sidunud inimeste vastu on murettekitavad. Ilmselt peab paika väide, et igaüks mõtleb oma rikutuse piires. Katse siduda Tiigrihüpe ja EuroLotto on kahetsusväärne paranoia. Sama paranoiline on näha kõige taga eksminister Aaviksoo erahuve.
Kuulun kindlalt liberaalse maailmavaate pooldajate hulka, ent ei saa kuidagi toetada primitiivset arusaama kogu avaliku sektori erastamisest. Igal asjal oma koht. Kehvem on lugu nende küüniliste erahuvide esindajatega, kes liberaalsuse loosungi varjus oma käsi teiste taskusse topivad ja teiste loodut lõhkuma kipuvad.
Jaak Aaviksoo on Tiigrihüppe programmi üldjuht ja Tartu ülikooli professor.
