Koolide arvutiseerimise korraldamiseks ja rahastamiseks loodud sihtasutus Tiigrihüpe kanti eelmisel nädalal äriregistrisse.

Tiigrihüppe sihtasutuse juhataja Enel Mägi sõnul on nüüd võimalik hakata arvutiseerimiskava rahastajatega kokkuleppeid sõlmima, enne äriregistrisse kandmist seda teha ei saanud. "Kõnelusi on peetud nii maailma suurima arvutiprotsessorite tootja Inteli kui ka mitme teise firmaga, kuid neile on vaid tutvustatud tiigrihüpet, mingeid kokkuleppeid sõlmitud ei ole," ütles ta.

Tiigrihüppe sihtasutuse asutasid tänavu veebruaris haridusministeerium, 11 firmat ning 26 eraisikut. Sihtasutuse registrisse kandmine venis, sest üks asutajafirma ei kandnud üle nõutud rahasummat.

Koolide arvutiseerimiskava raames on lõppenud konkurss õpitarkvara loomiseks, kuid selle tulemusi pole sihtasutuse nõukogu veel kinnitanud. Tiigrihüppe tänavusest 35,5 miljoni krooni suurusest eelarvest kulutatakse õpitarkvara loomiseks umbes 1,7 miljonit krooni.

Mägi sõnul on veel otsustamata koolide riistvara hankimiskonkursi võitjad. Arvutid ja printerid muretsevad koolidele kaks firmat ning selleks on ette nähtud 18,3 miljonit krooni, mis on üle poole tiigrihüppe tänavusest eelarvest.

Tiigrihüppe sihtasutuse juhataja kinnitusel alustatakse peatselt õpetajatele arvutikoolituse andmist. "Arvuti kasutamist hakkab õpetajatele igas maakonnas õpetama 10-15 inimest," selgitas Mägi, kelle andmetel on tänavu koolituseks ette nähtud ligi 2 miljonit krooni. Aastaks 2000 on kavas anda põhjalik arvutioskus 1000 ja elementaarsed teadmised 9000 õpetajale.

Riistvara hankimise kõrval on tiigrihüppe selle aasta eelarves teine suurem kulutus ette nähtud koolide andmeside loomiseks. Selleks eraldatakse 11,4 miljonit krooni.

Lisaks riigieelarvest sel aastal koolide arvutiseerimiskava elluviimiseks eraldatud 35,5 miljonile kroonile loodetakse toetust saada ka fondidelt, rahvusvahelistelt programmidelt ja kohalikelt omavalitsustelt. Tiigrihüppe sihtasutuse loonud firmad, kellest enamik tegeleb infotehnoloogiaga, toetasid projekti rohkem kui 60 000 ning eraisikud üle 14 000 krooniga.

Samuti peaks Euroopa Liidu PHARE programm eraldama kolme aasta jooksul 64 miljonit krooni tiigrihüppega sarnaseid eesmärke taotlevale projektile "Informaatika Eesti hariduses".

AIN PARMAS