Tiit Elenurm: miinimumpalk või rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ettevõtlus?
Indrek Neivelt käivitas elava arutelu, kui ta pakkus eesmärgiks tõsta 2018. aastaks Eestis miinimumpalk 1000 euroni, ja tõdes Swedbanki privaatpanganduse ajakirjas Fookus, et väärtusahelas edasiliikumiseks ei ole paremat moodust kui surve ettevõtjaile.
See mõttekäik tuletab mulle meelde üht 90ndate aastate õppereisi Rootsi. Meile esinenud Rootsi väliskoostöö agentuuri eksperdid selgitasid, et nii nagu hunt on metsa sanitar, aitavad ettevõtja käsutuses olevate ressursside kõrge maksustamine ja kõrged palgad nende riigis lahti saada nõrkadest ettevõtetest, mis pikemas perspektiivis niikuinii ei oleks konkurentsivõimelised.
Samal õppereisil lootsid minuga koos reisivad Eesti ettevõtjad näha mõnda hea tootmiskorraldusega ja kõrge tööviljakusega Rootsi õmblustööstust. Kuid nad nägid vaid, kuidas Rootsi disaini alusel Aasias valmistatud spordiriietele Rootsi firma embleeme peale õmmeldi. Juba 20 aastat tagasi.
Täna sõltub Eesti majanduskasv olulisel määral just meie ettevõtete allhangetest nendele Põhjamaade ettevõtetele, kelle enda tööjõud millegi materiaalse tootmiseks liiga kalliks on muutunud. Peame endale esitama küsimuse – kus on see tööjõu hinna kriitiline piir, millest alates need tellijad Eesti allhankijatest loobuvad, kui tööjõu hinna tõusu ei suudeta muid kulusid kärpides tasakaalustada.
Tuleb nõustuda SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeliga (Ärileht,10.06.14), et ainus meetod kasvurajale tagasi saada on tootlikkuse kasvatamine – seda nii ettevõtte tasandil kui riigi majanduspoliitika tasandil. Tootlikkus rahvusvahelises konkurentsi ei tähenda Chaplini filmides nähtud ülikiiret käsitsitööd vooluliinil, vaid eeskätt innovaatilist tootearendust, enda brändi loomist ja ekspordijuhtimist, et jõuda ka Soomest ja Rootsist kaugematele turgudele.
Just seetõttu on Estonian Business Schooli õppekavas magistrantidele ekspordijuhtimise moodul ja Ettevõtluse MBA. Ekspordijuhtimise moodul MA ja MBA õppekavades aitab uusi turge avastada ja enda ettevõttele rahvusvahelistes väärtusahelates senisest paremat kohta leida. Ettevõtluse MBA viib kokku uued ettevõtlusega alustajad ja juba kogenud ettevõtjad, kes soovivad oma ettevõtte toodete ja teenuste lisandväärtust suurendada ning kasvuks uusi võimalusi leida. Selle õppekava magistrandid on enda äriideid Ajujahi võistluse TOP 10 hulgas arendanud. Õppekavas on oma koht Garage48 osalejana prototüübi kiirel loomisel ja erinevate ettevõtlusvaldkondade praktikute kogemuste analüüsil. Tihti tekivad uued ärimudelid just erinevate tegevusalade toodete ja teenuste seostamisel.
Ilmselt on lähemal aastakümnel vähe neid Eesti ettevõtteid, kelle bränd oleks nii tugev, et välisturul kõrge hinna küsimiseks piisab enda embleemi mujal valmistatud tootele õmblemisest. Küll tasuks Eesti rõivatööstusel mõelda Fits.me virtuaalse proovikabiini ja tarkade rõivastega seotud uute IT-lahenduste rakendamisele enda tootearenduses.
Meil on Eestis juba tegevusvaldkondi, kus 1000 euro miinimumpalgaks kehtestamine ei muudaks midagi, sest tööjõudu tuleb praegugi kõrgemalt väärtustada. Infotehnoloogia kuulub nende hulka. Tootlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime eeldavad ka majanduse struktuuri muutmist, äriharidus aitab selleks võimalusi leida.
.
