"Ootame siia justkui tarku inimesi väljastpoolt, aga mulle tundub, et oleme küll keeranud ukse lahti, kuid keegi ei tea, et ootame külalisi. Siis soovivadki siia tulla need, kes proovivad iga ust avada. Me ei ole riiki reklaaminud väärt töökeskkonnana, pigem muuseumina. See peab muutuma," ütles Paananen.

Samas nentis Paananen, et Eesti ei ole praegu valmis välistöötajaid vastu võtma. Infrastruktuur on puudulik, inglisekeelse hariduse pakkumine samuti. Arendamist vajab ka eestimaalaste tolerants võõra osas.

"Kõik aga algab rahast. Just selle tõttu läheb eestlane Soome ja mujale tööle. Meie peaksime välistööjõule pakkuma mingi omapoolse kommi, peaksime neid positiivselt diskrimineerima. Peame nii töötajaid endid kui ka ettevõtjaid premeerima, näiteks maksusoodustuste abil," rääkis Paananen.

Tema sõnul on aga oluline teha vahet kõrgtasemel välistööjõul ja põgenikel, neid ei saa käsitleda samas kontekstis. 

"Peame ajusid sisse tooma sektorite lõikes. Näiteks tegema selgeks, et meil on ühel või teisel alal tarvis nii ja nii palju töötajaid. Nii tegi 2008. aastal Rootsi, kus otsustati tuua riiki sisse 3000 infotehnoloogia spetsialisti. Sama on tehtud ka mujal, näiteks Soomes," rääkis Paananen.

Paananeni arvates peaks Eestit reklaamima hea elu- ja majanduskeskkonnaga riigina, kus ühiskond on dünaamiline, inimesed ambitsioonikad ja protsessid kiired. "Peame talendisõjas hakkama võidurelvastuma."