Vähi sõnul on suhted ettevõtjate ja Andrus Ansipi juhitava valitsuse vahel olematud, mistõttu süvenevad majandusraskused veelgi ning kriisist väljatulekuks peab peaminister tagasi astuma.

•• Te olete hoiatanud, et Eestit ootab suletud tupikriigi seisund. Mis võiks olukorda parandada?

Eesti majanduspoliitika põhialused on olnud vabadus, avatus ja tuginemine tasakaalustatud riigieelarvele. Praegu oleme rahvuskonservatiivne, ida poole suletud tupikriik defitsiitse riigieelarvega. Need on kardinaalsed muutused, mis toovad eelarvetulude vähenemist u 10 miljardit krooni aastas. Eeloleval sügisel on oodata majandusraskuste süvenemist.

•• Milline oleks viisakas lahendus, millega kriisist välja tulla?

Ansip peaks astuma tagasi, et riik saaks minna edasi. Sellise põh-jendusega astusin mina omal ajal valitsusjuhi kohalt tagasi.

•• Kes võiks peaministrikoha üle võtta või läheks vaja terve valitsuse remonti?

Praegune koalitsioon on ennast ammendanud. Sügiseni ei muutu midagi. Siis kriisisituatsioon süveneb ja ka poliitikud hakkavad lahendusi otsima. Praegusest koalitsioonist võiks peaministrina kõne alla tulla Ivari Padar või Mart Laar või Juhan Parts ühenderakonnast.

Samuti tundub loogiline, et praeguses koalitsioonis suure partei rolli täitva Reformierakonna vahetab välja teine suur – Keskerakond. Kuid ma olen aru saanud, et Edgar Savisaar on praegu huvitatud pigem Tallinna linnavalitsuse juhtimisest.

•• Nii et ettevõtjad oleksid valmis vahetama parempoolse valitsuse hoopis vasakpoolse vastu?

Reformierakond pole ammu enam liberaalne ega parempoolne. Reformierakond on vasakpoolne partei, kes viib ellu Keskerakonna majanduspoliitilist programmi.

Kui ma tuletan meelde Mart Laari ja Taavi Veskimäe ütlemisi eelarve aruteludel, siis Isamaa ja Respublica Liit on kindlasti praegu kõige parempoolsema majanduspoliitikaga partei.

•• Kas valitsuses võiks olla ka tehnokraate?

Olen pakkunud, et Indrek Neivelt ja Raivo Vare võiksid mõlemad valitsuses töötada. Üks neist sobiks ka peaministriks, kuid nad võiksid kanda kas rahandus- või majandusministri portfelli.

•• Kas see pole hoopis ohtlik, kui osale valitsusliikmetele pole valijate hääled tähtsad?

Eesti poliitiline eliit ei juhi ammu riiki, vaid oma poliitilist parteid ja parteile kasulikku kombinatoorikat. Tehnokraatidest ministrid tooksid riigijuhtimisse ratsionaalsust, mis tuleneb kogu riigi, mitte konkreetse partei huvidest.

•• Kuidas pääseksid tehnokraadid või näiteks ükski venelane valitsusse, kui kabinet pannakse kokku parlamendiparteide liidritest?

1992. aasta alguses astus Savisaar peaministrist tagasi majanduskriisi tõttu, mitte selle pärast, et tahtis Eestit Venemaale maha müüa. Vastupidi, mõned kuud varem sai Eesti just tema juhtimisel NSV Liidust vabaks.

Ka Andrus Ansipit ei päästa vastutusest majanduslanguse eest see, et ta pronkssõduri maha võttis, ega ka see, et ta ainukese Eesti peaministrina on pronkssõdurile pärja viinud.

Mis puutub venelaste kaasamisse, siis internetiandmete järgi töötab riigikantseleis üks vene nimega raamatupidaja. Peaministri büroos ei tööta ühtegi vene nimega inimest, välisministeeriumis kaks. See tähendab, et esialgu ei saa me rääkida venelaste ministriks võtmisest, vaid tuleb nad esmalt tänavalt tuppa kutsuda.

•• Milliseks hindate Eesti ärieliidi küpsust riik kriisist välja tuua? Sageli paistab mõnigi neist silma pigem kinostaariliku kui soliidse ja tegusa käitumisega.

Eesti ärieliit ei tahagi tegelda riigi juhtimisega, vaid oma tööga. Eesti ärieliit soovib diskussiooni, et majandusküsimusi meiega arutataks. Eesti ärieliit soovib, et arutataks praeguse majanduskriisi tegelikke põhjusi, mitte ei tegeldaks valetamise ja puru silma ajamisega. Kuid praegu öeldakse: jääge oma liistude juurde, sest poliitikud tegelevad siin ainuüksi nn puhta poliitikaga.

•• Samal ajal kui Eesti ettevõtjad muretsevad väga palju tööjõukulude liiga kiire kasvu pärast, tänapäevastab Eestis tegutsev väliskapital oma ettevõtteid vastavalt turu muutumisele. Mis takistab Eesti ärimehi oma ettevõtete konkurentsivõimet loominguliselt suurendamast?

Kiidetud väliskapitali ettevõtted on sageli rahvusvahelistesse kontsernidesse kuuluvad allhanke-ettevõtted, kus kapitali, müügituru ja tehnoloogia küsimused lahendatakse väljaspool Eestit. See annab neile teatud eelise. Eesti ärimehed on Eestis loodud toodete konkurentsivõime tõstmisega hästi hakkama saanud.

•• Minule näib ilmselge, et head suhted ja Venemaaga äri ajamine on Eesti edu pant. Kui suureks peate võimalust, et Eesti poliitika pööramine veenab Venemaad muutma aastatepikkust strateegiat suunata transiit omaenda sadamatesse?

Venemaal oli tõepoolest selline strateegia, kuid ta ei viinud seda varem ellu. Ust-Luga sadamat hakati ehitama 1993. aastal, kuid alles eelmise aasta mais pandi sinna raha tõsiselt peale. Praegu on piiratud transiit läbi Eesti, kuid see on vaba läbi Soome ja Läti. Eesti iseseisvumine nägi ette, et me lahendame ka oma probleemid Venemaaga. Meie eesmärk pole olnud olla lääne poole avatud ja Venemaa poole suletud tupikriik.

•• Kas poliitikud on teie ja suurettevõtjate assotsiatsiooni ettepanekute vastu huvi tundnud või olete ise neid ideid levitanud?

Pärast peaministriametist lahkumist pole ma tahtnud poliitika üle sõna võtta ja selleks pole olnud ka vajadust. Nüüd oleme esimest korda pärast iseseisvuse taastamist ja rahareformi langenud majandusega null-juurdekasvu tsüklisse. Tagasiminek ei ole tulnud ainult maailmamajanduse mõjul, vaid suures osas Eesti enda juhtimisvigade tõttu. See kriis ei ole lühike, nagu räägitakse, vaid mitme aasta pikkune. Sellest ei taheta ausalt rääkida, kuid need on põhjused, miks suurettevõtete assotsiatsioon on soovinud kõrvalt vaatamise asemel majandusküsimustes kaasa rääkida.

•• Kas suurärimeeste seas leviv jutt oma kapitaliga mujale kolimisest, kui Eestis asjad ei muutu, ei meenuta liiga palju tujuka abielumehe lipsude pakkimise taktikat?

Armastus Eesti riigi vastu kestab igavesti, aga kui äri ajada ei saa, tuleb langetada radikaalseid otsuseid. Ansip on ju öelnud, et ärimehed tegelgu oma riskide juhtimisega ise, tema teeb aga poliitikat. Ärimehed peavadki praegu ennekõike hindama Eesti maariski ja kui Eesti maarisk ei lase siin tegutseda, siis tuleb ära minna. Kui siin tekib kahe aasta pikkune tagasiminek, siis on ehk lootust, aga pikema kriisi korral on õigem ettevõtted maha müüa.

Maailma tuleb võtta sellisena, nagu ta on, aga mitte sellisena, nagu ta meile meeldiks.