“Minagi oskan valetada, olin ju poliitik,” ütleb ekspeaminister ja suurärimees Vähi õpetlikult. “Seega tuleb minna oma silmaga vaatama.” Algab poolpäev Narva-Jõesuus, ekskursioonijuhiks Tiit Vähi.
Narva-Jõesuu ajalugu on nagu “Ameerika mäed”. Tsaariajal oli siin kuurortlinn, kuni sõda ja Vene revolutsioon kõik eest pühkis. Teine tõus oli 1930-ndatel, millele järgnes uus häving. Viimane tulemine oli Nõukogude Eesti lõpukümnenditel. Vähi puistab kui varrukast fakte, aastaarve ja summasid. “Pean kümme korda ümber asja käima, enne kui rahakoti välja võtan,” ütleb ta.
Aastal 2006 on Narva-Jõesuu segu suurtest võimalustest ja masendavast minevikust. Kümmekond kilomeetrit piltilusat liivaranda, männimets, maaliline jõekallas ja kunagist hiilgust meenutavad puitvillad. Endine Narva-Jõesuu elanik, praegu sinna hotelli ehitamist kavandav Tiit Veski Egeria Kinnisvarast toob linna potentsiaalist kõneldes esile ainult ühe arvu: “Mineviku tipp-päevadel oli Narva-Jõesuu rannas pool miljonit inimest.”
Neutronpommiga visatud
Linnal on aga ka teine külg. Üle peatänava kaikuv nostalgiline Toto Cutugno, Tallinna poole suunatud toruga tank, kõikjal domineeriv vene keel ja kümnete kaupa varemeid – endised nõukogudeaegsed puhkekeskused ning sanatooriumid. “Nagu oleks neutronpomm visatud,” kommenteerib fotograaf Toomas Volmer kõrvalt. “Inimesed on kadunud, seinad veel püsti ja loodus tungib peale.” Viimase aasta jooksul on varemetele aga kinnitatud värsked sildid “Securitas valvab”, “Eravaldus”. On näha, et linn valmistub hüppeks. Tallinna poolt Narva-Jõesuusse sisse sõites on kohe vasakut kätt esimene kompleks tondilosse, uueks omanikuks Vähi äripartner Sillamäelt Andrei Katkov. Siia peab tulema uhke spaahotell. Natuke maad edasi laiub kümnekorruseline haigutavate aknaavadega telliskivihoone – selle asemele kerkib Egeria Kinnisvara spaahotell. Kohe kõrval asub Eesti päritolu imeinvestoriks peetava Steve Jürvetsoni kinnisvarafondi krunt. Ja nii edasi ja nii edasi. Vähi “varemed” on linna südames – ajalooline kuursaal. Otse ukse eest viib promenaad mere äärde. Vanadelt fotodelt näeb kunagist, Alveri-Trummali arhitektibüroo joonistelt tulevast hiilgust.
Kuursaali ühte tiiba on kavandatud butiigid, kasiino ja söögikohad. Teise tiiba 200 numbrituba. Kahe tiiva vahele suur talveaed. “Tärne ma ei tea, aga midagi šikki,” ütleb Vähi. Ka rahast rääkides jäädakse kidakeelseks. “Kohustuse võtsime 50 miljoni peale,” poetab Silmet Kinnisvara juht Tõnis Seesmaa. “Alla saja miljoni ei tee küll midagi,” kontreerib Vähi.
Hiljem mööda mereäärt jalutades räägivad ärimehed ka Narva-Jõesuu probleemidest. “Krunte pole peaaegu üldse saada,” ütleb Vähi. Linnapea Andres Noormägi teab, mis on mureks: “Meil on tegelikult tohututes kogustes eikellegimaad. Tahame selle munitsipaliseerida ja siis käibesse lasta.” Sellel sügisel hotelliehitust alustava Egeria Kinnisvara juhatuse liige Tiit Veski räägib vananenud infrastruktuurist ja venestunud elanikkonnast. Ka Vähi tahab näha rohkem Eesti riiki, politseinikke, ametnikke, kooli: “Muidu linn pätistub.”

NARVA-JÕESUU •• Narva-Jõesuu piirneb 14 kilomeetri pikkuse liivaranna, Narva jõe kalda ning männimetsaga. Tiit Vähi joonistab kaardile suurema kolmnurga: ühes otsas Tallinn, teises Peterburi, tipus Soome ja keskele jääb Sillamäe sadam. •• Narva-Jõesuu kuurortlinnaks kujundamine algas 1873. aastal tollase Narva linnapea Adolf Theodor Hahni juhtimisel. Lühikese ajaga sai Hungerburgina (Näljalinnana) tuntud kohast Peterburi aadlike lemmiksuvituspaik. Praegu elab linnakeses natuke üle 3000 inimese.