Tiit Vähi valitsejatest: majandusasjadest kas ei saada aru, ei taheta aru saada või pole see prioriteet
Kahekordne ekspeaminister Tiit Vähi saab homme 70aastaseks. 20 viimast aastat suurettevõtjana leiba teeninud mehe iseloomustamiseks sobib kui sent põrsasse parafraas Vähi kolleegi Andrus Ansipi kuulsast ütlusest - kui selline on üks tänapäeva vanainimene, siis selline vanainimene tahaks ma olla, kirjutab Õhtuleht.
Olete elus juba palju teinud, palju saavutanud, nime ajalukku kirjutanud. Peale peaministriameti olete olnud Eesti krooni ja erastamisagentuuri sünni juures. Võiksite elada rahulikku rantjee-elu.
Nojah, sellepärast ma tõepoolest muret ei tunne, et leib laualt otsa lõpeb. Teiseks olen ma endale kasvatanud ka mantlipärijad, kes ilmselt saavad ka asjadega hakkama, sest nad on võib-olla isegi targemad kui mina. Pean silmas oma poega ja tütart ja nende peresid. Aga teatud küsimustes on vaja minu kui vana kogemusi. See kõik on selline väga huvitav mäng. Mängu ilu. Ei ole ainult nii, et ma teenin raha juurde, vaid ma püüan neid ja teisi ja kolmandaid asju ära teha.
Kui te valitsusjuht olite, siis irvhambad ütlesid, et juhite riiki nagu autobaasi. Aastaid kestnud peenhäälestamise valguses kõlaks see praegu ilmselt komplimendina?
Jah. Ja toona ma vastasin nendele ütlejatele: kust teie teate, teie pole juhtinud ei riiki ega autobaasi. Ja mis puutub praegusesse aega, siis ega ma neid retsepte, mida ja kuidas teha, väga laduda ei taha. Selleks, et juhtida suurt ettevõtet, peab iga päev asjade juures olema. Selleks, et ka valitsusele nõu anda, peaksin ma iga päev asja sees olema. Märtsis saab aga 20 aastat poliitikast eemal oldud. Ma võin üldiselt öelda seda, et minu arvates on valitsuses vähe spetsialiste, nõunikeks on vähe oma ala väga häid asjatundjaid. Majandusasjadest kas ei saada aru või ei taheta aru saada või pole see prioriteet. Prioriteediks on pigem võitlus võimu pärast.
Mis puutub välispoliitikasse, siis kahjuks pole meil iseseisvat välispoliitikat. Täpselt nagu Vene ajal, kui meie ülemused käsid Moskvast instruktsioone saamas ja tagasi tulles kordasid neid siin, kahjuks on ka praegu nii.
Mida endale sünnipäevaks soovite?
See, mida ma soovin, see on mul olemas. Ma olen õnnelik. Mul on tore perekond, lapsed, lapselapsed, nende pered. Ja see ongi minu sünnipäevakingitus. Kindlasti tulevad nad mulle õnne soovima. Mida veel vaja on? Ma võin ütelda, et ma olen mees, kellel on kõik olemas.
