Tingas: riigil peab olema selgus, kuhu ta liigub ja millised on need probleemid

 (80)

Reformierakonna fraktsiooni eestvedamisel arutleti täna parlamendis riiklikult olulise küsimusena Eesti maksusüsteemi tuleviku üle.

Ettekande tegid Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi, Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja maksunduse töörühma liige Jaan Puusaag ning Ernst & Young Eesti partner Ranno Tingas.

Jürgen Ligi kritiseeris oma sõnavõtus erakondade valmisprogramme maksude osas. „Probleemide lahendamisega tegelikult need valimislubadused ka seekord väga ei tegele. Eesmärk on pigem ikkagi erakondlik kasu,“ ütles Ligi. Tema hinnangul peaks sellises olukorras üksteisele otsa ja peeglisse vaatama ning meenutama, et maksusüsteemi mõte on ikkagi koguda riigi tegevuseks vajalik hulk raha. Seda on vaja teha majandust võimalikult vähe häirival moel, et mitte suurendada ebavõrdsust.

Ligi sõnul ei tohiks muuta individuaalseid- ja eravalikuid maksumaksja asjaks. Tema hinnangul ei tohiks olla erisoodustust, sest selleks on palk. „Erandid vähendavad maksubaasi ja see survestab riiki makse tõstma,“ selgitas Ligi. Ta märkis, et maksusüsteemi üks põhiline väärtus on võimalikult madalad maksumäärad ja lai maksubaas.
Ligi peatus oma ettekandes ka erakondade vaadetel käibemaksule, tööjõumaksudele, tarbimismaksudele, tulumaksule, alkoholiaktsiisile, maksuvabale miinimumile.

Jaan Puusaag tõi Riigikogu ette tööandjate ettepanekud. Nendeks on: lihtsus, suurte maksumaksjate arvu kasvatamine, vigade parandus ja konkurentsivõime tagamine (aktsiisid, tulumaksumiinimum), tervisekulude maksuvabastus ning sotsiaalmaksulagi.

Seotud lood:

Puusaag ütles, et tööandjate ootustest olulisim on see, et maksukoormus ei tohiks enam tõusta. Tööandjad on seisukohal, et tulumaksuvaba miinimum tuleks ühtlustada kõigile, minna tagasi lihtsa ja arusaadava süsteemi juurde. Puusaag ütles, et seitse protsenti tööandjaist maksab 93 protsenti kogu maksutulust. See on ligi 7000 ettevõtet, samas kui Eestis on pisut üle 100 000 ettevõtte. „Igasugune peenhäälestus ja aktsiiside siia-sinna liigutamine ei mõjuta nii palju, kui mõjutab selle seitsme protsendi kasvatamine näiteks kaheksale protsendile. See peaks olema riigi suund ja teravik,“ ütles Puusaag.

Ranno Tingas sõnas, et kõige tähtsam on see, et Eesti maksupoliitika peaks toetama Eesti riigi suurt visiooni. Riigil peab olema selgus, kuhu ta liigub ja millised on need probleemid, mida tahetakse maksupoliitikaga lahendada. „Siis me saame rääkida sellest suurest ja terviklikust maksupoliitikast.“
Oluliste märksõnadena peatus Tingas ka maksusüsteemi stabiilsusel ja prognoositavusel ning lihtsusel. „Maksusüsteem ei pea olema primitiivne, aga igasugune keerukus maksusüsteemis peaks olema tõsiselt kaalutletud ja põhjendatud ja ta peaks teenima mingit suuremat eesmärki,“ ütles Tingas.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu (KE), Andres Herkel (EVA), Maris Lauri (RE), Sven Sester (I), Jüri Adams (EVA), Aivar Sõerd (RE) ja Peeter Ernits.

Eesti maksusüsteemi tuleviku arutelu
Saame varamaksuna rääkida ainult maamaksust, aga mitte nii, et inimesed peavad maast ja kodust loobuma maksustamise tõttu.
Kunagi 90ndatel oli Eestis varamaksuna karusnahamaks. Kui hakkame käekellasid või mobiiltelefone maksustama, siis jõuame utoopiani.
Globaalselt käib jaht talentide pärast, seetõttu sotsiaalmaksu ülempiir oleks positiivne.
Maksusüsteem ei pea olema lihtne ja primitiivne, kuid keerukus peab olema kaalutletud ja põhjendatud.
Põhimõttelised maksusüsteemi muudatused vajaksid pikemat kui kuue kuust etteteatamist, pigem aastast või kahe aastast etteteatamist.
Murettekitav on see, et EL on tööjõumaksude osakaal ligi pool.
Halva või ebastabiilse maksusüsteemiga on võimalik väga palju ära rikkuda.
Ühtsest ettevõtete tulumaksubaasist räägitakse vabatahtlikus ja kohustuslikus võtmes. Sellest kaotab Eesti ja võidaks kõige rohkem Prantsumaa.
Globaalne maksukeskkond on väga kiiresti muutuv.
Maksud ei ole kõikide haiguste ravi, vaid peaks toetama Eesti riigi suurt visiooni, ütles ettekandel Ernst & Young Eesti partner Ranno Tingas.
Kui inimesed ei oska tänavaküsitlustel öelda, kas nad peavad maksu juurde maksma või saavad seda tagasi, siis misasi on maksukaos?
Eesti ei paista väga heas valguses piirkonnas selle poolest, palju läheb maksma tuhande eurose netopalga maksmine.
Tööjõukulu ettevõtjale on kasvamas väga kiires tempos.
Surve mustale palgale on kasvanud. Järgmine maksuaste peaks seda kasvatama.
KOV puudub igasugune motivatsioon oma pinnal ettevõtlust edendada. Pigem on suhtumine, et kasi meilt minema.
Sotsiaalmaksulagi on suur teema, mida toetame, märkis ta.
Ettepanekud – lihtsus keerulisuse asemel. Peame kasvatama suurte maksumaksjate hulka. Vigade parandus tuleks teha konkurentsivõimelisuse osas.
1% tööandjatest ehk umbes tuhat ettevõtet maksab 65% kogu riigi maksutulust.
Eesti maksutulu tuleb väga kitsalt baasilt. 7% tööandjatest maksab 93% maksutulust. See on umbes 7000 ettevõtet.
Maksutulude kasv saab tulla ainult majanduskasvust.
Seni on toimunud eelarvearutelu pluss-miinus süsteemis, võiks teha reseti ja aru saada, mis on üldse vajalik.
Ettevõtja ootab maksurahu. Kui pannake kokku uut koalitsiooni, istub ettevõtja pea õlgade vahel.
Loodetavasti olete jõudnud tööandjate manifestiga jõudnud tutvuda, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige, maksunduse töörühma juht Jaan Puusaag.
31% maksumäär kujuneb, kuna 20% lisandub alates 1200 euroselt tulult kuus maksuvaba miinimumi äravõtmine, lausus Ligi.
Pruukis meil võimult ära minna, kui rahvas hakkas jälle rohkem jooma, lausus Ligi.
Sadu miljoneid kahju toonud seltskond kandideerib uuesti. Joomine on kasvanud.
Kui pensionäridel on võita kolm ja kaotada 96 eurot, siis on see nõme, ütles Ligi vastuseks Jevgeni Ossinovskile.
Ligi: mina ei rääkinud labidast, vaid saatanast. Kui sa hakkad erandeid tegema, siis sa jäädki neid tegema.
Peeter Ernits Ligile, arvasin, et oled arukas inimene. Järelikult tuleb igal pool labidaga lüüa.
Tegelikult tuleks vangi minna selliste summade puhul, ütles Ligi.
Ta kritiseeris alkoholiaktsiisi ja käibemaksu Lätti viimist. Seda põhjustanud seadus tuleks ära muuta ja vabandada.
Eelmine kord lubas Vabaerakond tõsta tulumaksu 24 protsendile, nüüd lubab alandamist 12 protsendile.
Kes lubavad varamakse, siis milliselt varalt ja kui palju lubatakse makse koguda tulumaksu asemel. Maksuvõimelist rahavoogu tootvat vara pole kogunenud.
Parempoolseks nimetav erakond lubas alandada käibemaksu 15 protsendile. Neli aastat tagasi lubas EKRE alandada käibemaksu kümnele protsendile.
Tuleks ära unustada regionaalpoliitika, kuna see tooks kaasa vaid maksude optimeerimine. Ääremaadelt nagunii makse ei laeku, märkis ta.
See pole sotsiaalpoliitika, vaid asotsiaalpoliitika, ütles Ligi.
Kas me maksame palka või mitte? Kui suudame palka maksta, siis tekib soov teha preemiate maksmisel erandeid.
Erandid on saatanast. Saatan on salakaval. Sedasi murendatakse maksusüsteemi pikaajaliselt. Kõik lubavad jälle spordi tegemist maksunduslikult soodustada. Tervisega on sellel vähe ühist. Äärimisel rumal on lasta maksumaksjal kinni maksta mingeid maratone, märkis Ligi.
Probleemide lahendamisega valimislubadused väga ei tegele, ütles riigikogu puldist Jürgen Ligi (Reformierakond). Maksusüsteemi mõte on koguda riigi tegevuseks vajalik raha kokku majandust võimalikult vähe koormates ja seda erakonnad ei tee ka nendel valimistel.

Target Ärileht