Aasta kogupalga moodustavad 12 ühe kuu kogupalka, aastas makstud garanteeritud lisatasud ja aasta tulemuspalk. Jagades 230 000 krooni 12 kuuga, saab kuu keskmiseks sissetulekuks 19 166 krooni, kahe miljoni krooni puhul oleks see näitaja aga 166 666 krooni. Samas ei näita need arvud ühe kuu keskmist tasu, kuna siia on sisse kirjutatud ka garanteeritud lisatasud ja aasta tulemuspalk. Küll aga on tippjuhtide aastapalkade vahe ligi üheksakordne.

AS Fontes PMP uuringute ärisuuna juht Kristi Kiitsak ütles, et tippjuhi palka mõjutavad eelkõige juhitava ettevõtte suurus ning kapitali päritolu. Tippjuhte, kelle aastane kogupalk ulatub kahe miljoni kroonini, on Kiitsaku sõnul Eestis mõni üksik.

Lisaks kompensatsioon. Lisaks põhipalgale saavad tippjuhid kompensatsiooni, millest levinumad on ametiauto ja mobiiltelefon. Kiitsaku sõnul on tippjuhtide palkamisel nende töölepingutesse sisse kirjutatud ka erinevad kindlustused. “Need ei ole tööandjale kohustuslikud,” selgitas Kiitsak.

Samas maksab üha enam tööandjaid tippjuhile kuni sajaprotsendiliselt kinni näiteks elukindlustuse, reisikindlustuse või muu tippjuhi vabatahtliku kindlustuse.

Uuring näitas, et ühegi 107 uuringus osalenud tippjuhi palk võrreldes eelmise aastaga ei vähenenud. Keskmiselt tõusis läinud aastaga võrreldes tippjuhtide põhipalk 10 protsenti, kõige rohkem ehk keskmiselt 13,2 protsenti kasvas põhipalk suuremates ettevõtetes. Väiksemates ettevõtetes oli vastav näitaja 8,2 protsenti.

Tippjuhid ise prognoosivad järgmise aasta palgatõusuks seitset protsenti.

Fontese andmetel vaadatakse tippjuhtide palgatingimused üle enamasti kord aastas ning tingimuste muutmist mõjutavad kõige rohkem üldine palgaturu tase ja ettevõtte majandustulemused.

Tulemuspalga maksmise põhikriteerium on käibe ja kasumi eesmärk. Väiksemates ettevõtetes arvestatakse lisaks ka individuaalsete eesmärkide (nt isiklike müügieesmärkide) saavutamist.

Fontese uuringust selgub, et välisosalusega ettevõtete juhid saavad ligi 1,5 korda rohkem raha kui kohaliku kapitaliga ettevõtete juhid.

“Kui võrrelda arve, siis vahe on tõepoolest üllatavalt suur,” kommenteeris AS-i Eesti Telefon juhatuse esimees Valdo Kalm tippjuhtide palkade ligi üheksakordset erinevust.

“Samas panevad tippjuhi palga paika ettevõtte omanik või seadusandja-maksumaksja, vastavalt sellele, millist kaalu omistatakse tippjuhi töötulemustele või valdkonnale, kus ta töötab,” selgitas Kalm. “Olen nõus, et on valdkondi, kus tippjuhid on ka alamakstud. Ülemaksmine on sageli seotud hype’idega - näiteks valdkonnalt oodatakse enamat, kui see tegelikkuses suudab pakkuda, ja selle aeg saab kiiresti läbi.”

Kalmi sõnul jääb tema enda palgatase nimetatud aastapalga näitude keskmisse ossa. “Minu palganumbri suuruse ja kasvu otsustab ettevõtte nõukogu vastavalt minu töö tulemuslikkusele.”

Tipp kasvab kiiresti. Personaliotsingufirma Ariko ReServ juhatuse esimees Igor Päss ütles, et tippjuhtide palga ülemmäär on kasvanud viimastel aastatel tunduvalt kiiremini kui alumine ots.

Samuti võib Pässi sõnul öelda, et üha rohkem pööratakse tähelepanu töölepingus kajastuvatele lisaboonustele. Seetõttu pole võõrad firmajuhtidele pakutavad aktsiad, tulemustasud, optsioonid ning muud boonused. “Selleks, et head juhti firmas kinnistada,” lausus Päss.

Ariko ReServi juhi sõnul on ta personaliotsingufirmas töötanud 1989. aastast alates. “Selle aja jooksul pole keegi üle 100 000 krooni suurust põhipalka küsinud,” ütles ta.

Pässi hinnangul jäävad tippjuhtidele pakutavad töötasud Eestis 40 000 kroonist kuus ülespoole, ulatudes 80 000 kroonini.