TNS Emor: veinijoomise keskmise näitaja poolest läheneme Põhjamaadele, eriti Soomele

TNS Emori juhtekspert Aivar Voog ütles Altia Eesti poolt tellitud veinitarbimisuuringu esitlusel, et kuna vein sobib paljudes erinevates olukordades, muutub veinide tarbimine üha populaarsemaks ning võib uskuda, et keskmise näitaja poolest läheneme Põhjamaadele, eriti Soomele.

Erinevate alkohoolsete jookide lõikes on Eestis veini, sh vahuveini tarbijaskond kõige laiem. Veini mittetarbijate osakaal on väikseim – 31 protsenti, samas kui viina või õlut ei joo üldse 43 protsenti 15-74-aastastest Eesti elanikest, näitas TNS Emori poolt Altia Eesti AS-i tarbeks läbiviidud uuring.

„Võrreldes aastaga on veini tarbimine Eestis kasvanud 18 protsenti, näitavad TNS Emori andmed – kui 2010. aastal tarbiti täisealise elaniku kohta 7,7, siis läinud aastal juba 9,1 liitrit veini,“ ütles TNS Emori juhtekspert Aivar Voog.

Maailma kõige suuremad veinitarbijad on prantslased – 2011. aasta andmetel 52,5 liitrit inimese kohta aastas, samas kui Itaalias ja Portugalis joodi vastavalt 52 ja 48,5 liitrit. Põhjamaadest oli kõige suurem tarbimine Taanis – 38 liitrit; Soomes oli see näitaja 15,2.

„Protsentuaalselt on kõige suure pooldajate arv poolmagusal veinil, 35 protsenti, samas kui kuiva veini eelistab 17 protsenti. Punase viinamarja sortidest on veinitarbijate lemmik Cabernet Sauvignon (eelistab 34 protsenti), millele järgnevad Merlot (20) ja Shiraz (13). Valgete sortide seas on lemmik Chardonnay (31), järgnevad Sauvignon Blanc (18) ja Riesling (17),“ ütles Voog.

Veinide valimisel kuulatakse sõprade või perekonna soovitusi, märkis 66 protsenti vastanutest. Ostuotsusele suunab ka degusteerimine sõpradega ja silt pudelil või pakendil. 90 protsenti vastanutest eelistab pudeliveini, millele järgnesid kolmeliitrised pakiveinid (bag-in-box) ja liitrised pakiveinid.