Väljamakstavate varade maht ulatub ligikaudu 300 miljoni kroonini.

Kolm neljandikku klientidest, kellel järgmisel aastal avaneb võimalus pensioniraha II sambast välja võtta, on SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul valinud konservatiivse strateegia.

"Kui me vaatame konservatiivse strateegiaga fondide tootlust, siis nad on kas pigem natukene plussis või nulli ringis. Sõltub ka natukene seal iga teenusepakkuja osas. Me kindlasti saame väita, et kliendid, kes on valinud selle strateegia, saavad ootuspärase raha järgmine aasta vastavalt valikutele välja võtta," rääkis Holst tänasel pressikonverentsil.

"Need, kes on valinud agressiivse strateegia, siis fakt on see, et seal on selle aasta jooksul oodatud raha vähenenud miinus tootluse jagu, kui miinus paarkümmend protsenti on fondi tootlus, siis see raha, mis on varem kokku kogutud, on selle protsendi võrra väiksem. Natuke leevendab muidugi see, et raha makstakse kogu aeg peale," rääkis Holst.

Holsti sõnul on tootluste vähenemisest saadud õppetund juhtunud heal ajal. Viimase viia aastaga ei ole inimesed jõudnud II sambasse koguda väga märkimisväärseid summasid. Kui aga inimesed jõuaksid koguda 30-40 aastat ja viimasel hetkel tekiks sarnane langus, nagu finantsturge on enam kui aasta jooksul tabanud, siis see oleks Holsti sõnul juba väga valus."Sest siis ei oleks teise samba osatähtsus mitte enam nii marginaalne, kui ülemineku algusjärgus on. Siis ta võtaks väga tubli tüki ära," rääkis Holst.

Kahe esimese samba ennustatav mõju on Holsti sõnul kokku 40 protsenti. 15-20 protsenti sellest on teise samba osa. "Kui sealt 30 protsenti ära võtta on märgatav kaotus," selgitas Holst.

"SEB soovitus on see, et viimasel viiel aastal peaks igaüks üle vaatama pensioniinvesteeringute strateegiad - kas nad vastavad ootustele, kas pole liiga palju riske valitud," lisas Holst.

Kogumispensioni ehk II sambaga on liitunud Eestis ligi 580 000 inimest, fondide kogumaht on üle 11 miljardi krooni.

Mida tuleb teha?

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul on inimestel esiteks kaks võimalust: esitada avaldus pensioni välja maksmiseks või jätkata pensioni sissemaksete tegemist, milleks ei pea avaldust esitama.

Kui inimene esitab avalduse, siis on tal võimalus valida ühekordse väljamakse, fondipensioni, pensionilepingu ja varakamatel top-up plaani vahel.

Pension tuleb ühekordse väljamaksena välja võtta siis, kui fondide osakute väärtus jääb alla 10-kordse rahvapensioni määra ehk praeguses arvestuses alla 19 134 krooni.

Kui osakute väärtus jääb 10-kordse ja 50-kordse rahvapensioni määra vahele (19 134 - 95 670 krooni), on inimestel võimalus raha välja võtta perioodiliste väljamaksetena fondist.

Ühtlasi tuleb määrata, kui pika aja vältel soovitakse pensionimakseid saada. Miinimumperiood on seadusega ette antud ja see sõltub inimese vanusest. Näiteks kui tegu on 65-aastase naisterahvaga, siis miinimumperiood on üheksa aastat. Maksimumaastaid ei ole ette antud.
Inimesed, kellel on kogunenud fondidesse üle 95 670 krooni, peavad pensioni II samba väljamakseid alustades ostma pensionilepingu. Pensionileping on elukindlustuse toode, mille alusel tehakse eluaegseid väljamakseid, mis tähendab, et inimesel on raha tagatud niikaua kui vaja. Lepingust saab 14 päeva jooksul taganeda ning hiljem lepingut muuta.
Top-up võimalust saavad kasutada need, kellel on fondiosakuid rohkem kui 700-kordse rahvapensioni ulatuses ehk üle 1,34 miljoni krooni. Pensionär saab raha välja võtta või valida pensionilepingu ja fondipensioni vahel.

Mida arvestada?

* Kohustusliku kogumispensioni väljamaksed maksustatakse 21-protsendilise tulumaksumääraga.

* II samba väljamaksed ei sõltu I pensionisambast.

* Fondiosakud on päritavad olenemata sellest, kas alles kogutakse II sambasse või saadakse väljamakseid.

* Pensionilepingu omaniku "pärijaks" on soodustatud isik.