The Independent kirjutab,et omanik ostis sõrmuse turult arvates, et tegemist on tavalise odava ehtega. Sõrmuse tegelikku väärtust teadmata kandis ta seda igapäevaselt nii tööl kui kodus.

Omanik ei osanud suure, 26,27-karaadise briljandiga sõrmust väärtuslikuks pidada, sest see ei paistnud silma erilise säraga. Kuigi tänapäeval oleme harjunud briljantide hiilgusega, siis XIX sajandil lõikamistehnoloogia oli teistsugune.

Sotheby's Londoni juveeliosakonna juhataja Jessica Wyndham rääkis,, et pärast 30-aastast igapäevast kandmist tõi omanik selle neile, sest juveliiri tõdemuse kohaselt võis sõrmus olla väärtuslik.

Hindamise tulemusel selguski, et tegemist on briljandiga. „Suurem osa meist ei saa sellise suurusega teemandist unistadagi,“ lausus ta.