“Toetus pole sotsiaalabi või kingitus maaomanikule, toetuse saamiseks peab inimene võtma endale kohustused ja neid ka täitma,” toonitas põllumajandusministeeriumi avalike ja välissuhete osakonna nõunik Ants Laansalu möödunud nädalal Tartus maamessi raames peetud foorumil “Ühtne põllumajanduspoliitika sinu talus”.

Tänavu saavad põllumehed toetusi kaks korda nii palju kui mullu. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) maksab toetusteks ligi 2,4 miljardit, kirjutab Postimees.

Vaatamata sellele, et toetuste maksmise aluseks olev “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus” jõustub 1. maist, pole põllumeestel siis veel põhjust PRIAsse raha nõutama minna. “Selle seadusega on palju probleeme,” märkis Laansalu.

Osa seaduse rakendamiseks vajalikke õigusakte on aga veel vastu võtmata. “Neid puudusi saab vabandada vaid sellega, et Euroopa Komisjoniga kauplemine ja õigusaktide tegemine on võtnud kavandatust rohkem aega,” selgitas Laansalu.

Laansalu kinnitas siiski, et vaatamata puuduvatele seadustele saavad toetusi kõik, kel tingimused täidetud.

“Ees seisavad suured muutused,” ennustas atesteeritud põllumajandusnõustaja Targo Pikkmets. “Toetused suurenevad, põllumajandustoodete turg paraneb. Kuid väheneb vabadus kõike ise otsustada, suureneb igat masti reeglite hulk.”

Tänavusi toetusi analüüsides saab teraviljakasvatajast põllumees toetusi ligi kaks korda rohkem kui lihtsalt maa hooldaja, kes piirdub põllumaal vaid rohu niitmisega.

“Tundub, et põllumees saab nüüd rikkaks,” märkis Pikkmets. “Jah, ta majanduslik olukord paraneb toetuste abil kindlasti. Kuid kullamägesid ei teki, sest toetuste saamiseks tuleb teha kulutusi ja need pole väiksed.”