Toiduainetöösturid ja kaupmehed: pakendite maksukava on uus tarbimismaks ja soosiks susserdajaid

 (17)
Rimi kaupluse avamine
Tatari tänavFoto: Rauno Volmar

Pakendite maksustamise uus kava teeb ausale ettevõtjale äritegemise veel raskemaks ja oleks mitmes oluline maksumuudatus viimaste aastate jooksul, kus soovides küll parimat, on riik karistanud ausaid ettevõtjaid ja soosinud susserdajaid ja sogases vees õngitsejaid, tõdevad Eesti Toiduainetööstuste Liit ja Eesti Kaupmeeste Liit koalitsiooniläbirääkimistel osalejatele saadetud ühispöördumises.

Eesti Toiduainetööstuste Liidu juhi Sirje Potiseppa ja Eesti Kaupmeeste Liidu juhi Marika Merilai allkirjastatud pöördumine on järgmine:

Tänane Eesti Päevaleht kirjutab koalitsioonikõnelustel sündinud plaanist kehtestada olemasoleva pakendiaktsiisi kõrvale uus maks, mis suurendab oluliselt ettevõtjate kulusid, teeb niigi keeruliseks aetud pakendiaruandlust ja –kulusid veelgi suuremaks, lööb kõige valusamalt töötlevat tööstust ja toob tohutu pakendite valiku tõttu kaasa arvukalt vaidlusi ja protsessimist.

Plaani teoks saamisel Eesti ettevõtjad, kaupade turule laskmisel peavad tagama tarbijailt riigikassasse enam kui kümne miljoni euro korjamise - see on summa, mida Eesti tarbija tunneks igal poeskäigul, eeskätt toidupoes.

Seotud lood:

Pakendiaktsiisiseadus kehtib alates 1997 aastast, see on ka olnu oluliseks tõukejõuks taaskasutusorganisatsioonide loomisel, millega vastutustundlikud ettevõtjad on ka liitunud.

Pakendite maksustamise uus kava teeb ausale ettevõtjale Eestis, mille lihtsast ja soodsast ärikeskkonnast valitsus siiani müüte levitab, korrektse äritegemise veel raskemaks. See oleks kahjuks mitmes oluline maksumuudatus viimaste aastate jooksul, kus soovides küll parimat, on riik karistanud ausaid ettevõtjaid ja soosinud susserdajaid ja sogases vees õngitsejaid.

Pakendite aktsiisimaksustamine on õigustatud tegevus, selle eesmärk on suunata inimesi vähem pakendeid tarbima ning kaupmehi võimalikult palju pakendeid uuesti kokku koguma ja taaskasutusse suunama. Praegu kehtib lihtne süsteem - mida rohkem pakendeid ettevõtjad tagasi koguvad, seda väiksem maksukoormus.

Koalitsiooni plaanitav maks karistab kõiki ettevõtjaid võrdselt, sõltumata sellest kes kui palju taaskasutusse ja pakendite ringlusse panustab. Ka olemasolev pakendiaktsiisiseadus kohustab taaskasutama 85% pakenditest, aga selle täitmist pole riik suutnud tagada.

Suuremad ettevõtjad on analüüsinud, et peavad igal aastal koguma tarbijailt kokku ja riigile maksma pea kaks korda rohkem pakendimaksu. Seda tunneks tarbija paraku peaaegu iga ostuga.
Lisaks maksu administreerimine ja kontrollimine keerukas, mis viib paljud pisemad ettevõtjad mõttele kombata maksuameti nägemisteravuse piire.

Kuna erinevad pakendiliigid on erinevalt maksustatud, on vaidlemiseks huvi nii pakendimaksu maksjal kui riigil. Erinevaid viise kauba pakendamiseks on kümneid, suurematel tootjatel on sadu, maaletoojatel ja kaupmeestel kümneid tuhandeid erinevas pakendis tooteid. Tekkiv vaidluste laviin võib kesta aastaid.

Kavandatav maksumuudatus karistab kõige rängemalt Eesti majanduse südant ehk töötlevat tööstust, kellest suuremad käitlevad kuus mitmeid tonne pakendimaterjale, näiteks kile ja nn euroaluseid. Puitpakendite kulu suureneb ettevõtjatele enam kui kaheksa korda, mis võib aastas tähendada kuuekohalisi summasid.

Valijatel on täielik õigus nõuda praegu koalitsiooniläbirääkimiste suletud uste taga asuvatelt erakondadelt aru, miks enne valimisi lubadusi jagades "unustati" mainida, et valitsemist alustatakse sisuliselt uue tarbimismaksu kehtestamisega?