Ameti peadirektor Ago Pärtel ütles Postimehele, et järeldustega ei maksa kiirustada. “Austria, kus räägiti mõni aeg tagasi samuti hullulehmatõve kahtlusest, oli heaks näiteks,” lausus Pärtel. “Esimene kiirtest küll BSE kahtlusteks põhjust andis, kuid histoloogiline analüüs kinnitas tõve puudumist.”

Pärtel ennustas, et sääraseid BSE kahtluse signaale hakkab tulevikus tõenäoliselt ka Eestist tulema.

Eestis pole tänaseks ühtegi BSE ehk hullulehmatõve juhtumit diagnoositud.

Eesti on hullulehmatõve tunda saanud riikidest kokku toonud 503 mullikat ja pulli. Neist enam kui 362 on ise surnud või tapamajja viidud.

Veterinaarid teavad, kus asuvad need 141 looma, kes veel karjas. Loomaregistri kaudu on väidetavalt teada ka see, mis põhjustel ülejäänud loomad surid.