„Kui 2019. aastal teenindasime keskmiselt 8600 klienti nädalas üle Eesti, siis nüüdseks on see arv kahekordistunud,“ sõnas Eesti Toidupanga projekti- ja kommunikatsioonijuht Liina Peäske. Ta lisas, et kui kevadise eriolukorra ajal õnnestus Toidupangal annetusi koguda nii kodu- kui ka välismaistelt ettevõtetelt, siis kahjuks on toetamine praeguseks vaibunud. Seda enam loodetakse saabuval advendikuul kohalike inimeste abile.

Statistikaameti viimaste andmete järgi elas 2018. aastal suhtelises vaesuses 21,7% ja absoluutses vaesuses 2,4% Eesti elanikkonnast. Koroonakriisi tõttu ähvardab see protsent veelgi kasvada. Ühe täiskasvanuga leibkondadest, kus on lapsed, elas 2018. aastal absoluutses vaesuses 4,9% ja suhtelises vaesuses 35,4%. Enim vaesuses elavaid perekondi oli Harju maakonnas (11 501 üksikvanemat) ja Tallinnas (7078).

„Toidupanga abistamiseks on mitu võimalust: tulla toidukogumispäevadele vabatahtlikuks, annetada toitu kaupluses või e-poes ning kel võimalik, siis ka rahaline tugi on väga teretulnud, sest seeläbi saab Toidupank vajaduspõhiselt soetada hulgihinnaga suuremas koguses vajalikku toitu, mida abivajajatele jagada,“ tõi Peäske esile. Ta märkis, et sotsiaalsete kontaktide minimeerimise vajadust arvestades on võimalik annetada toitu ka Barbora ja Coopi e-poodides. Abivajajatele kogutakse kogu detsembrikuu vältel toitu ka Rimi kauplustes.

Peäske rõhutas, et 11.–12. detsembril toimuvatele toidukogumispäevadele vajatakse üle Eesti appi ligi 800 vabatahtlikku, koroonameetmeid silmas pidades tagatakse kõigile vajalikud kaitsevahendid. Vabatahtlikuks saab end registreerida Toidupanga kodulehel.

„Möödunud aastal, kui meil ei olnud kriisi ning inimeste majanduslik seis oli stabiilsem kui tänavu, annetasid head inimesed detsembri toidukogumispäevadel kokku 45 000 kilogrammi toiduaineid, millest jätkus abisaajate toiduabiks mitmeks kuuks. Toona oli üle Eesti abiks ligi 1000 inimest, kes annetusi vastu võtsid, neid komplekteerisid ja Toidupanka aitasid tuua,“ näitlikustas Peäske. „Ehkki toidukogumispäevade fookus on hädasolijate jõululaua katmisel, läheb elu edasi ka pärast pühi,“ sõnas Peäske.

Ta lisas, et praegu on Toidupanga laod varasemast märksa tühjemad ja varu on väike, sest nõudlus on hüppeliselt kasvanud. „Seetõttu on iga inimese panus Toidupangale väga oluline, seda ka pärast jõuluaega,“ ütles Peäske.

Seitse aastat Toidupangas vabatahtlik olnud Liina tunnistab, et tööd on sel aastal olnud rohkem kui varem. „Tööd on jätkunud päris palju, kuna abivajajaid on palju ning toitu on väga vaja. Koroonakriis on Toidupanga tegevust väga tugevalt mõjutanud. Teeme vabatahtlikega tööd kahes vahetuses ning loodame, et inimesed leiavad võimaluse meie tegevust toetada, et ükski vaesuses elav laps ei peaks tühja kõhtu kannatama ja inimesed saaksid vähemalt jõulukuul mitmekülgsemalt toituda,“ ütles ta.

Kes saab Toidupangalt toiduabi?
Toidupank aitab toiduabiga inimesi, kes elavad toimetulekuraskustes. Eelisjärjekorras jagatakse toiduabi peredele, kus kasvavad väikesed lapsed, sealhulgas üksikvanematega peredele. Neile järgnevad teised vähekindlustatud sihtgrupid nagu puudega inimesed, üksikud eakad, kodutud ja teised kriisiolukorda sattunud inimesed.


Toidupankade jagamispunktides saavad toiduabi vaid eelnevalt sotsiaaltöötajate poolt abisaajate nimekirja kantud inimesed.