Toidutööstused hädas: valitsuse suhtumine on, et mis see paar senti elektrilt hinnatõusu teile ikka teeb. Paratamatult peab tarbija hakkama rohkem maksma

 (95)
Sirje Potisepp
Sirje PotiseppFoto: Madis Veltman

Toidutööstuses valitseb ebastabiilne olukord. Valitsus ei tahagi näha igasuguste seadus- ja maksumuudatuste kumulatiivset mõju ettevõtete jaoks, tõdes toiduliidu juht Sirje Potisepp täna toidutööstuse probleeme ja prognoose tutvustades.

„Suhtumine on, et mis see paar senti elektrilt ja paar senti kuskilt mujalt teile ikka teeb,“ lausus Potisepp, kirjeldades olukorda, kus ettevõtete jaoks on absoluutselt kõikide sisendite hinnad kerkinud, olgu selleks siis näiteks tooraine, tööjõud, elekter, gaas või kütus. Seda kõikide erinevate hinnatõusude kuhjuvat mõju ettevõtete jaoks ei taheta aga märgata. Paratamatult peab see hinnatõus jõudma ka lõpptootesse ehk ettevõtteid ei suuda seda ise kanda.

Potisepp lausus, et kui valitsus toob positiivse näitena tulumaksureformi, mis inimestele justkui raha juurde on andnud, siis tegelikult võetakse see raha tagasi mujalt.

„Tasuta raha ei ole olemas,“ lausus ta, lisades, et kuigi valitsus ametisse asudes üritas jätta muljet, et nemad on hoopis teistsugune kui varasemad valitsused, siis tegelikult ei ole midagi muutunud. „Huvitav aeg on tulemas. Aru kaotavad ka need poliitikud, kellel seda kunagi olnud ei ole,“ lausus ta naljatades.

Aru kaotavad ka need poliitikud, kellel seda kunagi olnud ei ole
Seotud lood:

Selle aasta esimese kuu kokkuvõttes kasvasid toidu- ja joogitööstuse kulud üle kahe korra kiiremini kui müügitulu, kogukasum aga vähenes poole võrra ning ettevõtete efektiivsus vähenes oluliselt
Järgmise aasta märksõnadest rääkides tõi Potisepp esimese asjana välja piirikaubanduse, mis ei puuduta ainult joogitööstust, vaid on mõju avaldanud ka teistele sektoritele. „Kui Lätti juba minnakse, siis ikka täis raha eest,“ lausus ta. Potisepa sõnul on oluline küsimus, miks mitte midagi ette ei võeta ning kes selle eest siis lõpuks vastutab?

Kui valitsus on valmis tunnistama, et aktsiistõusude mõjul on riigil saamata jäänud suurusjärk 100 miljoni eurot, siis Potisepa sõnul on see mõju kordades suurem.
Oluline märksõna toidutööstuste jaoks on eksport. Kes suudab eksportida, see jääb ka ellu. Ekspordiga kaasneb protektsionismi küsimus, sest iga riik ka Euroopa Liidus püüab oma turgu kaitsta. Potisepp tõi välja, et juhul, kui meie ettevõtted ei ekspordiks, ei oleks meil tarvis ka praeguses mahus põllumajandust.

Eestimaalased eelistavad küsitlustes eestimaist toitu 90% ulatuses, samas tegelikus ostukorvis on kodumaist kaupa vaid 60% ulatuses.

Tuleval aastal jätkub Potisepa kinnitusel surve ka toiduainete hinnatõusule.
Leiburi juht Asso Lankots märkis, et toidunisu hind on viimase 12 kuu jooksul tõusnud 30% ning oktoobris, novembris ja detsembris hakkab see kajastuma ka lõpptoodete hinnas. „Midagi sellist ei ole ettevõtetel võimalik oma jõududega üle elada,“ ütles Lankots.