„Mitmed Eesti toiduainetööstuse ettevõtted lähevad pankrotti, ühinevad või võetakse üle,” ennustab Premia Foodsi juhataja Kuldar Leis. Premia Foods ise on selle aasta jaanuaris loodud miljardikäibega kontsern, mis pandi kokku Tallinna Külmhoone ja Saaremaa Kala baasil. Ühendajaks oli mõlema ettevõtte omanikeringi kuulunud Skandinaavia taustaga investeerimisfond Amber Trust.

„Kõige enam võib karta, et mõned ärimehed venitavad kriisi ajal oluliste otsustega viimase hetkeni, emotsionaalselt on ju mõistetav, et ei taheta loobuda oma firmast,” ütleb Leis „Siis võib aga juhtuda, et firmad võetakse üle pankade poolt, kes hakkavad ise liitma ja lahutama. Pank ei pruugi ettevõtteid kokku pannes arvestada firmade äriloogikat, neid huvitavad eelkõige formaalsed asjad.”

„Tegelikult polegi enamik kriiside ajal tehtud ühinemisi kuigi õnnestunud,” nendib investeerimispankur Aare Tammemäe Redgate Capitalist „Küsimus pole niipalju emotsionaalsuses kui selles, et kriisi ajal häid ühinemisi ja ühendamisi polegi. Need on ikkagi mõnevõrra sunnitud loomuga.” Varade hinnad on all ja osta võiks, aga kui head hinda ei saa, siis müüa ei tahaks.

Tammemäe selgitab, et pangad ja võlakirjaomanikud avaldavad ettevõtjatele survet ja nii tekibki surve.

Esimesena on ohus suure võlakoormaga ettevõtted. Neid, kes on oma äri suure võimendusega arendanud ja laiendanud, on Eestis aga palju. „Rahastamise seisukohast on Eesti firmajuhid käitunud väga ühekülgselt,” tõdeb Tammemäe. „On ainult kahest kohast raha hangitud – laen või siis omakapital.”

Nüüd muutub see pilt mõnevõrra kirjumaks. Suurte lääne toiduainekontsernide kõrval tulevad ka Skandinaavia-Euroopa päritolu fondid. Huvilisi on, aga seda, et järjekord ootaks ukse taga, veel öelda ei saa. „Investorid veel ootavad. Makroriskid, näiteks devalveerimisrisk on kõrge. Peab saabuma mingisugune stabiilsus.”

Eesti kaubamärgid nõrgenevad

Samasuguseid arenguid – ettevõtete kadumist, lääne firmade taas siinsesse piirkonda tulekut, pankrotte ja ühinemisi – usub lähiajal tulevat ka Soome firma Vaasan & Vaasan leivatoodete valdkonna juht Ants Promann (kuni eelmise aasta lõpuni veel Leiburi tegevjuht). Aga Promann võtab kogu seda protsessi hoopiski filosoofilisemalt: „Tegelikult pole see üldse paha. Ma isegi ütleks, et loodetavasti ei tule uus majandustõus liiga kiiresti.” Promann räägib, et vahepealsed aastad rikkusid niivõrd palju turgu ja ettevõtluskeskkonda, et ongi vaja aega puhastumiseks. Ta toob näiteid omaenda valdkonnast. „Tarbijad reageerisid saabunud kriisile järsult, meie jaoks isegi ootamatult järsult. Kallima leiva asemel ostetakse odavamat,” ütleb Promann. „Aga leiba ostetakse ka tervikuna vähem. Ma ei arva, et inimesed söövad leiba vähem, nad lihtsalt on nüüd säästlikumad ega viska leiba kergekäeliselt minema. Ja see on ju hea.”

Ometi võib see protsess kaasa tuua ka Eesti kohalike kaubamärkide nõrgenemise. „Mina arvan küll, et pärast ülesostmisi mõne aasta pärast kohalikud kaubamärgid kaovad ja vähem efektiivsemad tehased pannakse kinni,” ütleb Kuldar Leis. Kriisi ajal kärbitakse ka reklaami- ja turunduseelarvet, eelkõige teevad seda Eesti firmad, ja siin saavad jälle eelise pideva reklaamitoega lääne firmad. „Aastatepikkune turundustoetus hakkab tarbijatele pärale jõudma, näiteks kas või Danone,” lisab Leis.

Kohalikud heidavad ühte

Võib eeldada väga-väga suurte lääne toidukontsernide (taas) Eestisse tulemist  – näiteks 1,1 triljoni kroonise aastakäibega šveitslaste Nestlé või 630 miljardi kroonise aastakäibega Unilever. 15 aastat tagasi tulid sellised lääne hiiud siia ja üritasid kasvada n-ö orgaaniliselt: avasid oma kontori ja müüsid oma tooteid. Pooliku eduga. „Nüüd tullakse teisiti – ostetakse ja võetakse üle,” ütleb Kuldar Leis.

Valio Eesti tegevdirektor Kari Finska suhtub lääne firmade pealetungi skeptilisemalt – Eesti turg on väike ja vähe atraktiivne. „Pigem võib siin aset leida see, et ühinevad juba Eesti turul tegutsevad ettevõtted – kas omavahel liitudes või pankade kontrolli alla sattunud ettevõtete müügi tagajärjel,” arvab Finska.

Kesko tagasi Eestisse, Selver müügiks?

•• Kui jagatav pirukas jääb väiksemaks, siis muutub turuosaliste vaheline pinge suuremaks. Vahepeal maharahunenud konkurentsivõitlus toiduainetööstuse tootjate, töötlejate ja jaekaupmeeste vahel jälle pingestub, ennustab Vaasan & Vaasani leivatoodete valdkonna juht Ants Promann.

•• Teisalt võib oodata ka muutusi Eesti jaekaubandusturul. „Ka siin võivad ühinemised aset leida, kuna praegu on siin turu suurust arvesse võttes palju tegutsevaid ettevõtteid,“ ütleb Valio Eesti tegevdirektor Kari Finska. „Kuulujutud räägivad, et soomlaste Kesko tahab Eestisse tagasi tulla,“ lisab Kuldar Leis Premiast. Kes mäletab, siis kunagi olid Eestis Keskole kuulunud Citymarketi-nimelised su-permarketid, mis hiljem läksid Rimi kontrolli alla.

•• Üks müügikandidaat on traditsiooniliselt Selver, on ju sellel teemal spekuleeritud aastaid. Samas on praegu müügiks halb aeg ja Selveril ei ole suuri probleeme: käive ja turuosa kasvavad ka majanduslanguse ajal. Tõsi, müük müügipinna ruutmeetri kohta on vähenenud ning laienetud, uusi kauplusi avatud ja raha kulutatud on kõvasti. Samuti ei saa Selveril olema Lätis kerge. Esiteks jõudsid nad sinna lootusetult hilja, kui paremad kauplusekohad olid juba ammu hõivatud. Selver oli ilmselt ka liiga aus firma, kes polnud protsessi kiirendamise nimel valmis ahneid Läti ametnikke „määrima“.