Toidutootmist mõjutavad ka tarbijate toitumisharjumused
"Tarbijate toitumisharjumused muutuvad, toidu raiskamine on probleemiks just suurriikides - näiteks USA-s läheb prügisse 50 protsenti toodetud toidust, UK-s visatakse ära ligi 30 protsenti ostetud toidust, Rootsis 100 kilogrammi aastas pereliikme kohta. Eestis vastavaid uuringuid tehtud ei ole. Samas on näiteks Euroopas ligi 55 protsenti elanikest ülekaalulised, mis tähendab, et tarbitakse toitu rohkem, kui tegelikult vajatakse," sõnas Potisepp.
"Või on valed toitumisharjumused, omakorda nende muutmine eeldab aga tarbijatega aastakümneid kestvaid ennetustöid. Seega muutuvad nõuded tulevikus ka toidu ohutusele veelgi karmimaks ning tarbijate ootused on suunatud eelkõige tervislikule toidule. Seega on toidutemaatika jätkuvalt aktuaalne nii 10 kui 50 aasta pärast ja ei kao kusagile," Potisepp.
"Oleme siin väikeses Eestis väga heas olukorras: jätkub põllumajandusmaad, vett, energiat. Meie toorainetega toidutootmiseks isevarustamise tase on väga hea: piima puhul üle 150%, sealiha pea 100%, loomaliha 75 protsenti, linnuliha 50 protsenti, teravilja osas rukki saame heal aastal Eestist. Seega suudame endid põhitoiduainetega ära varustada. Kuid kui maailmaturul nõudlus üha kasvab, siis peame arvestama tõsiasjaga, et kui tahame süüa, siis ka toiduainete hinnad tõusevad. Ja praegu ei oska keegi enam ennustada, kui kõrgele toiduainete hinnad tegelikult kasvavad!" sõnas Toiduliidu juht.
"Kindlasti ei ole see mingi hirmutaktika, vaid paraku tõde, mida inimesed lihtsalt ei taha kuulda ega uskuda. Kui sul iga päev toit laual ja joogivesi kraanis tuleb, siis ongi raske seda uskuda. Ja rahvastik kasvab kiiresti. Ma usun, et eksperdid on võimelised mingite imevalemite abil teoreetiliselt välja arvutama, kui palju on võimalik planeediga maa inimesi ära toita, kui kõik võimalikud tagavarad kasutusele võtta, kuid mina isiklikult küll seda ei oska prognoosida ega öelda," lisas Potisepp.
"Kuid selge on ka see, et ressursid on piiratud ja üha suurenev surve ressursside kasutuselevõtuks ja koormamiseks rahvastiku jätkuval kiirel kasvul kiirendab veelgi ressursside kulu. Uued tehnoloogiad, keskkonnasäästlikum tootmine, uued vastupidavamad sordid kliimale ja saagikamad,põllumajandustoodangu üldine suurendamine,teadlastega koostöö toiduainete tootearenduses muutuvad üha olulisemaks," lisas Potisepp.
