Toimetaja pilguga: Kas majandustunneli lõpust paistab valgus?
Saksamaa investorite kindlustunnet mõõtev indeks märtsi alguses tõusis. Siia võib lisada ka Föderaalreservi tehtud otsuse tuua reaalmajandusse 300 miljardit uut dollarit (raha trükiti n-ö juurde), mis viis üles nii naftabarreli kui ka börsiaktsiate hinnad.
Praegu on need küll alles üksikud piisakesed mustade uudiste ookeanis. Meie majanduse avatuse tõttu algab aga ka Eesti olukorra paranemine mitte siseturu uuest kasvust, vaid ikka maailmamajanduse stabiliseerumisest.
Paar näidet Eestist. Swedbanki ettevõtete panganduse valdkonna tegevdirektor Artjom Sokolov ütles mõni päev tagasi, küll väga-väga ettevaatlikus vormis, et Eesti kinnisvaraturul võiks ehk põhi paistma hakata. Eesti ühe suurema saetööstuse, aktsiaseltsi Toftan tegevdirektor Martin Arula prognoosib tänases Ärilehes, et saematerjali eksport sellel aastal natuke kasvab. See on Eesti tööstusharude seas haruldane erand. Lisagem, et saetööstuse kogutoodang siseturu kokkuvarisemise tõttu siiski väheneb.
Veelgi olulisem nüanss Arula jutus on aga hoopiski see, et mõnigi nende kodumaine klient on viimastel nädalatel hakanud natuke julgemalt tellima. Need on ettevõtted, kes ostavad saetööstustelt puitu, teevad sellest midagi (näiteks aiamaju) ja ekspordivad oma toodangut. Kui need firmad julgevad vahepealse ürgvaikuse järel uuesti tellimusi teha, on see positiivne märk.
Siiani on tegemist üksikute näidete ja subjektiivsete muljetega, mida „suur statistika” veel ei toeta. Pole kahtlust, et päris mitu kuud näeme veel üha mustemaid ja mustemaid uudiseid. Töötute arv kasvab pidevalt. Varsti tulevad suured pankrotilood. Kahjumid suurenevad, näiteks meie kohalikud pangad hakkavad teatama (mitme) miljardi kroonistest kvartalikahjumitest.
Ebakindel tarbija
Artjom Sokolov Swedbankist ütlebki, et kui arve ja graafikuid uurida, siis kõige sügavamal on praegu tarbijate kindlustunne. Baltika juht Meelis Milder viitas paar nädalat tagasi, et äkki on Eesti tarbijad isegi liiga depressiivsed.
Kui tarbijate kindlustunne stabiliseerub (ärme räägime veel tõusust), siis juletakse jälle natuke rohkem osta ja natuke rohkem investeerida. Targemad teevad seda veelgi varem. Investeerimisfirma Tark Investor asutaja Kristjan Lepik räägib, et põhjas ongi meeleolu kõige mustem. Negatiivsete uudiste voog lihtsalt matab ja investeerida on psühholoogiliselt ülikeeruline. Kes aga julgeb, võib saada mitmekordse kasvu. Näiteks börside puhul prognoosib Lepik põhja saabumist aasta lõpupoole, praegu ta ise veel oma ostudega ootab.
