Toitlustusasutuses makstav pisike palk äratab maksuametis kahtlust

Maksu- ja tolliameti kontrollosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul on maksuameti huviobjektiks just need majutus- ja toitlustusettevõtted, kelle ametlik makstav palk töötajatele jääb kõvasti alla keskmise töötasu antud piirkonnas.

„Kui palk jääb alla keskmise töötasu, võib arvata, et lisa makstakse töötajale ümbrikupalgana,“ ütles Lemendik Delfi Majandusele.

Lemendiku sõnul saab näiteks Põhja-Eesti regioonis uhkemates restoranides keskmist töötasu, 412 eurot vaid nõudepesija ning teiste töötajate reaalsed tasud jäävad märksa kõrgemale. „Ma arvan, et see summa võiks olla 600 eurot,“ ütles Lemendik.

Lemendiku sõnul kontrolliti möödunud aastal ühte vanalinna restorani, mille sularaha käive kasvas kontrollitud aja jooksul 20% pealt 60% peale, moodustades rahaliselt ühe kuu kohta 45 000 eurot lisaraha, mida tõenäoliselt enne kontrolli ümbrikupalgaks maksti.

Sel aastal on luubi alal võetud aga majutus- ja toitlustusasutused, kus makstakse keskmisest töötasust, milleks on orienteeruvalt 400-500 eurot, väiksemat tasu ehk miinimumpalka.

Maksuhaldur lõpetas 2011. aastal 600 ümbrikupalga juhtumi kontrolli, mille tulemusel esitati parandusdeklaratsioone ja määrati täiendavaid makse 1,45 miljonit eurot. Rikkumisi tuvastati keskmiselt 92% juhtudest. Vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta tehti ametile 1083.