Tõke Nabuccole: Iraagi keskvõim nõuab gaasi eest liiga palju, provintsid ruttavad jaole
Oluliste energiaseaduste vastuvõtmist on Iraagis juba pidurdanud erimeelsused Iraagi põhjaossa jääva Kurdistani autonoomse provintsi ja keskvõimu vahel, kes pole ühel meelel maaõiguste ja põhiseaduses sätestatud võimude pädevuspiiride suhtes, kirjutas Reuters. Kurdide tahtmist määrata oma asualade maavarade saatust ja saada nende arvel tulu esindavad tuliselt ka Iraagi kurdi poliitikud.
Nüüd soovivad suuremat sõnaõigust ka Iraagi lääneosa ehk Anbari provints, mille maa-ala moodustab pea kolmandiku kogu Iraagist, ja Bagdadi idaservast Iraani piirini ulatuv Diyala provints. Nende provintside alale jääb kaks suurt gaasivälja, mille arendusõigust pole Iraagi valitsus oksjonil maha müüa suutnud või tahtnud.
"Naftaministeerium tahab olla ainuke, kes sõlmib tehinguid välisettevõtetega," kommenteeris Anbari provintsi kuberner Qassim al-Fahdawi. "Meil ei ole vastuväiteid, kuid me peame olema nendes tehingutes partnerid, juhul kui need hõlmavad Anbarit."
Ühegi pakkujata oksjon
Iraagi valitsus on pakkunud välja Nabucco võimaliku gaasiallikana just Anbari provintsi jäävat Akkasi naftavälja, millest oleks võimalik ammutada 59,5 miljardit kuupmeetrit (2,1 triljonit kuupjalga) gaasi. Kuid juuni pidas Itaalia energiaettevõtte Edison juhitav kontsern, mis Akkasi arendusõiguse oksjonil osales, Iraagi naftaministeeriumi esitatud maksetingimusi liiga jäikadeks, ega ostnud õigust välja. Ühtegi teist pakkujat oksjonil ei olnud.
Diyala provintsis asuvale Mansuriyah' gaasiväljale, millest oleks võimalik välja pumbata 93,4 miljardit kuupmeetrit ehk 3,3 triljonit kuupjalga gaasi, ei laekunud ühtegi pakkumist.
"Naftaministeerium kutsub provintsinõukogude liikmed ja kubernerid läbirääkimistele välisfirmadega," kinnitas ministeeriumi pressiesindaja Asim Jihad. "Nad võivad kuulata, esitada oma arvamusi ja ettepanekuid, kuid ei tohi osaleda läbirääkimistes. Ainult ministeeriumi asjatundjad tohivad läbirääkimistel osaleda."
Ehk järgmine naftaminister on heldem?
Kokku õnnestus naftaministeeriumil peale 30. juuni oksjonit sõlmida üks leping, kuigi riik pakkus arendada kaheksat nafta- ja gaasivälja. Naftaminister Hussein al-Shahristani sõlmis selle ainsa lepingu riigi suuruselt teise, Rumaila naftavälja arendamiseks ühisettevõttega, mille on moodustanud Briti päritolu BP ja Hiina riiklik naftakompanii CNPC, kirjutas Economist. Ettevõte peab suurendama välja toodangut praeguselt 1 miljonilt barrelilt päevas 2,85 miljonile barrelile kuue aasta jooksul ja leppima 2 dollari kasumiga barreli kohta loodetud 4 dollari asemel.
Shahristani oli võidukas: enda sõnul oli ta saatnud naftaettevõtetele "sõnumi, et Iraagis on rahvas, kes riigi naftarikkusi kaitseb". Kuid konsulatsioonifirma Medley Global Advisors analüütiku Bill Farren-Price'i sõnul on osa ettevõtteid jäänud oksjonitelt kõrvale, lootes, et varsti on naftaministri ametis keegi, kes pakub soodsamaid tingimusi.
Pärast USA juhitud sissetungi Iraaki, millega kõrvaldati võimult Saddam Husseini režiim, on Iraagi naftatoodang vähenenud kolmandiku võrra. Iraagi naftatööstuse riigistas Saddam Hussein 37 aastat tagasi.
