Tõnis Palts: ajutine valitsus jahutab majandust 510 miljoniga

Olukorras, kus kõik autoriteetsed hindajad ennustavad meie majanduskasvu järsku vähenemist või isegi majanduslangust, on ajutine valitsus oma maksupoliitiliste otsustega asunud jahtumist veelgi kiirendama, kirjutab IRLi kuuluv riigikogu liige Tõnis Palts Eesti Maksumaksjate Liidu ajakirjas MaksuMaksja.

Arutelu lubatud ilusate asjade jaoks raha „leidmisest“, nagu noor peaminister Rõivas väljendus, on läinud täiesti rappa ning olulisim on tähelepanuta jäetud. Tegelik küsimus on, millist mõju avaldavad kavandatavad maksupoliitilised ja muud sammud meie majandusele, meie tuleviku eelarvete tuludele.

Iga terve mõistusega inimene ütleb, et majanduse kunstlik jahutamine on vastustundetu. Eriti täna, kui keegi ei suuda prognoosida Ukraina kriisi ja sanktsioonidega kaasnevaid muudatusi meie suurimatel eksportturgudel. Kui oleks paranoiline, võiks öelda, et tegemist on Eesti teadliku nõrgestamisega välispoliitiliselt keerulisel ajal või sooviga suurendada väljarännet. Ehk on Mikser mõjuagent, kes on Rõivasele pähe istunud?!

Sotsiaaldemokraatlik Rõivase valitsus pistab oma proletaarsed käekesed väga sügavale „vihatud“ ettevõtjate taskutesse:

• käibemaksudeklaratsiooni lisade seadusega lubatakse tuua eelarvesse täiendavalt 30 miljonit eurot. Kuid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Kaupmeeste Liidu hinnangul tekitab selle seaduse rakendamine ettevõtjatele aastas kuni 80 miljonit eurot uusi kulusid, konservatiivseimate arvestuste järgi aga „vaid“ 30 miljonit. Absurdsemat asja on raske välja mõelda — juba ette on teada, et kulud ületavad loodetavaid tulusid. Pealegi luuakse sel viisil superandmebaas, mis on kodanikukesksele ühiskonnakorraldusele ideoloogiliselt ohtlik. Siin on tulevikus palju tööd kohalikele Snowdenitele;

• juriidiliste isikute autode maksustamine läheb ettevõtjatele täiendavalt maksma 40 miljonit eurot. Seegi raha tuleb kokkuvõttes välja pigistada lõpptarbijalt, mis tõstab hindu kohaliku tarbija jaoks ning nõrgestab meie ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvaheliselt;

• alkoholiaktsiisi laekumise unistatavast kasvust 19 miljoni euro võrra maksavad õlle ja kange alkoholi tootjad otseselt kinni umbes poole, sest kindlasti ei kannata turg kogu selle tõusu lisamist hinnale. Ettevõtjatele läheb see maksma vähemalt 10 miljonit eurot kui mitte rohkem, sest kodumaised suured tootjad võivad olla sunnitud ka inimesi koondama. See tekitab omakorda kahjusid, mida on raske hinnata;

• kuuest miljonist turistist, kes aastas Eestit külastavad, on 2,5 miljonit soomlased. 2013. aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eestvedamisel Soomes läbi viidud küsitlusest selgub, et 51% vastanutest nimetas põhjusena Eestit külastada soodsaid teenuste ja kaupade hindu ning võimalust soodsalt lõõgastuda ja pidutseda.
  Seega, kahju, mis tekitatakse turismitööstusele, võib olla ettearvamatu. Piisab vaid signaalist Soome meedias, et Eestis tõstetakse jõuliselt alkoholi hindu ning meie vanalinna, restoranide, spaade ja laevade põhiklientuur väheneb sadades tuhandetes. Soome meedia ja majandus ootavad seda sõnumit. Võime kindlad olla, et sealsete ettevõtjate omakasust lähtudes saab uudis Eesti alkoholihinna tõusust ka ebaproportsionaalselt üle võimendatud. Hinnatav terviklik kahju on konservatiivselt 20 miljonit eurot aastas;

• erimärgistatud kütuse aktsiisi kaotamisest mõnedele kasutajagruppidele tahetakse saada juurde laekumist 32 miljonit eurot. See suurendab näiteks raudteetranspordi kulusid, osa tootmishoonete kütmise kulusid, meretranspordikulusid ja palju muid ettevõtlusega seotud kulusid vähemalt 10 miljoni euro võrra;

• gaasiaktsiisi tõstmine 20% ehk 3,5 miljoni euro võrra läheb 1600 ettevõttele maksma kokku vähemalt 2 miljonit eurot;

• teame, et iga täiendav taastuvenergia megavatt-tund tuleb kinni maksta tarbijatel. Tänase tehnoloogia ja turuolukorra juures ei ole mingit vajadust taastuvenergia mahtu suurendada, see on vaid mõnede tõhusa lobby-ga inimeste erahuvi, mille soosimist ajutine valitsus jätkab. Rohelise mõttelaadi suitsukatte all kanditakse sõpradele teiste ettevõtjate kulul täiendavalt vähemalt 10 miljonit eurot aastas — seda võrreldes olukorraga, mis oleks saavutatud Juhan Partsi sellealaste reformide tulemusel;

• puiduhakke kasutamise piiramine võimekaimas Eesti ettevõttes tekitab maapiirkondades ja metsandusega tegelevatele ettevõtetele samuti kokku vähemalt 10 miljonit eurot otsest ja kaudset kahju aastas;

• kui teede korrashoiult võetakse raha ära, siis kahtlemata mõjutab see ettevõtete efektiivsust. Uus majandusminister läheb ajalukku esimese ministrina, kes annab stardi Eesti teede lagunemisele. Loomulikult ei juhtu see lagunemine veel sel aastal, aga — „narrid teed ühe korra, narrib tee sind kümme korda vastu“ (Tallinna vanasõna);

Siim Kallas on öelnud, et Estonian Air positiivne mõju majandusele on 300 miljonit eurot. See on kõnekas fakt, miks meil peab olema töötav lennufirma. Kui majandusminister ei saa aru, et Estonian Air eesmärk ei olegi kasum ja tulebki vahendeid iga hinna eest juurde leida, et suurendada otseliinide arvu, siis sellise suhtumise kahju ei saa mõõta arvudes.

Seega on ajutise valitsuse tekitatav koormus Eesti ettevõtetele kokku vähemalt 132 miljonit eurot aastas. Positiivne pool on töötuskindlustusmakse määra vähendamine kokku 30 miljoni euro võrra. Arvestades, et kass Basilio ja Buratino rahapajakoalitsioon on lubanud olla võimul viis aastat, näitab lihtne aritmeetika, et nad „investeerivad“ selle ajaga majanduse jahutamisse 510 miljonit eurot ettevõtjate vahendeid.

Tsiteerides Andrus Ansipit 2008. aastast, kui me juba elasime kriisis: „Kui see on kriis, siis just sellises kriisis ma tahaksingi elada,“ võiks Taavi Rõivas deklareerida, et kui see on ettevõtluse mahajahutamine, siis just sellises riigis ongi hea ettevõtlusega tegelda. Nagu käibemaksu tõstmine tehti täpselt siis, kui oleks pidanud tarbimist ergutama, nii tehakse ränk ettevõtluse koormamine just siis, kui peaks majandust ergutama ettevõtluse koormuse vähendamise kaudu. Isegi väike laenusüst oleks hetkel kasulikum kui majanduse jahutamine. Majandus on inertne nähtus, uuesti käivitamine võib võtta aega dekaade. Sotside võim paneb meid sisuliselt elama tulevaste põlvede arvel.

Täna „leitud“ rahapaja hinnaks on seega ettevõtluse täiendav koormamine, mis toob kaasa toodete omahinna tõusu ja Eesti ettevõtluse konkurentsivõime vähendamise. Ma küll ei usu, et ühe autojuhiga müügiesindaja lisamine majandusministeeriumisse suudab jahtumise jahutamist korvata. Õigemini — need ei ole omavahel seotud asjad. Müügiminister võib ju olla, aga mida sa müüd, kui enam midagi müüa ei ole?