"Seal on mitmeid põhjuseid, millest on pikalt juttu olnud. Kindlasti on siin olnud kiire aktsiisitõus üks põhitegureid, miks eelarve on prognoositust väiksem olnud, ja pole arvestatud piirikaubanduse nii suure mõjuga," tõdes Tõniste.

Peaminister Jüri Ratas on öelnud, et katteallikate leidmise korral võib kaaluda edasise alkoholiaktsiisi tõusu ärajätmist, ning Tõniste kinnitas, et teema tuleb eelarvestrateegia arutelude käigus kevadel tõsiselt päevakorda.

"Kui [aktsiisi] ei laeku, siis tuleb niikuinii see number ümber vaadata, pole mõtet hoida mingit numbrit üleval, tõstes aktsiise ja selle võrra suurendada numbrit eelarves, kui ta ei laeku. Ma usun, et see on kindlalsti üks koht, kus me peame tõsiselt mõtlema ja tõenäoliselt on loogiline, et aktsiiside tõus jääb ära," lausus rahandusminister.

Katteallikana nimetas ta kas või oodatust suuremat majanduskasvu, kuid lisas, et eelarvestrateegia arutelude käigus vaadatakse kõik põhjalikult üle ja püütakse leida võimalikud dubleerimiskohad.

"Neid kohti on mitmeid, kust on võimalik kokku hoida, arvestades ministeeriumide prioriteete," sõnas Tõniste.

Alkoholiaktsiisi laekus 55 miljonit eurot prognoositust vähem

Rahandusministeeriumi kohaselt on eelmise aasta kokkuvõttes laekunud aktsiisitulu (alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis kokku) eelarvesse oodatust vähem 8,2 protsenti ehk 88 miljonit eurot. Alkoholiaktsiisi alalaekumine moodustab sellest lõviosa ehk 55 miljonit eurot.

Alkoholiaktsiisi eelmise aasta tasumine oli eelarve ootusest 19,8 protsenti ehk 55 miljonit eurot väiksem. Rahandusministeerium lootis, et eelmise aasta lõpus toimub samasugune alkoholi varumine, nagu 2016. aasta lõpus, kuid seda oodatud mahus ei toimunud. Kaheteistkümne kuuga tasuti alkoholiaktsiisi 12,8 protsenti vähem võrreldes 2016. aasta sama ajaga.