Tõniste: Euroopa Liidu toetuste vähenemine ei tohiks olla liiga järsk
Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul ei tohiks Eesti kiire majanduskasv tingida Euroopa Liidu toetuste liiga järsku vähenemist järgmisel, 2021–2027 eelarveperioodil. Samuti võiks toetuste omafinantseeringu määra kasv olla Euroopa Komisjoni pakutust sujuvam.
Rahandusministri sõnul ei saa Eesti olla olla nõus sellega, et majanduse kiire kasvu tõttu peaks struktuurifondide omafinantseeringu määr kasvama praegusega võrreldes kolmekordseks. „Eesti majanduse areng on olnud kiire. Kuid sellega kaasnev ühtekuuluvuspoliitika rahastuse vähenemine ja omafinantseeringu kasv peaks olema võimalikult sujuv,“ ütles Tõniste. „Omapanuse kolmekordistumine ei ole kooskõlas Eesti majanduse arengutasemega. Liiga kiire rahastuse vähenemine ja kaasfinantseeringu kasv võib pidurdada edaspidist järelejõudmist jõukamatele piirkondadele. Võime olla uhked, et Eesti sisemajanduse koguprodukt on kiiresti kasvanud ja moodustab juba 76 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, kuid see jääb siiski väga suurel määral alla liidu keskmisele.“
Tõniste osales reedel ühtekuuluvuspoliitikale pühendatud Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil Brüsselis. Ühtekuuluvuspoliitika vahenditest ehk struktuurifondidest rahastatakse investeeringuid ja tegevusi, mis vähendavad ELi piirkondade vahelist ebavõrdsust ja kasvatavad nende konkurentsivõimet.
Liikmesriikide ministrid leidsid, et ELi struktuurifondide kasutamisel peaks olema pärast 2020. aastat senisest vähem bürokraatiat ja rohkem paindlikkust.
Praegu käivatel läbirääkimistel ELi järgmise eelarveraamistiku üle peavad otsuste langetamiseks üksmeelele jõudma Euroopa Parlament ja kõik liidu liikmesriigid.
Nõukogu päevakorras oli poliitiline mõttevahetus aastate 2021–2027 eelarvekava puudutava viiest ELi määruse eelnõust koosneva paketi üle, mis hõlmab Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Euroopa territoriaalse koostöö Interreg ja Euroopa piiriülese mehhanismi määrust.
Ühtekuuluvuspoliitika on ELi suurim investeeringute programm, mis moodustab 32,5 protsenti ELi 2014.–2020. aasta eelarveraamistikust. Ühtekuuluvuspoliitika fonde ehk struktuurifonde haldavad ja nende programme viivad ellu Euroopa Komisjon, liikmesriigid ning kohaliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmad.
Eelarveperioodil 2014–2020 saab Eesti ühtekuuluvuspoliitika struktuurivahenditena 3,5 miljardit eurot. Sellele lisandub 1,8 miljardit ELi põllumajanduse, maaelu ja kalanduse toetusi.
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt oleks aastatel 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika eraldised Eestile ligikaudu 3 miljardit eurot, millele lisanduks ligi 2 miljardit põllumajanduse, maaelu ja kalanduse toetusi. Toetusmahu vähendamine on tingitud peamiselt Eesti kiirest majandusarengust, millesse on panustatud ka seniste ELi toetuste abil ellu viidud tegevustega. Samuti mõjutab ühtekuuluvuspoliitika kogueelarvet järgmisel eelarveperioodil Suurbritannia EList lahkumine.
