Eelmise aasta üks olulisemaid majandussündmusi oli teisel poolaastal vallandunud maailmaturu toornafta hinnalangus, mis on Eestis toonud bensiiniliitri hinna kohati alla maagilise ühe euro piiri. Sel esmaspäeval kukkus Põhjamere Brenti toornafta hind 53,22 dollarini barreli kohta ja analüütikute hinnangul jätkab langemist. Mootorikütuste hindu langetasid eile taas ka Eesti jaemüüjad.

„Milliseks kujuneb naftahind 2015. aastal. sõltub sellest, kas Saudi Araabia püüab kindlustada oma ja kogu OPEC-i naftahindade kujundaja rolli maailmaturul või hakkavad naftahinnad kujunema pigem piirkulude põhjal ehk konkurentsitingimustes. Ühest küljest on naftatootmise revolutsioon USA-s vähendanud märgatavalt OPEC-i võimalusi naftahindasid monopoolselt kujundada. Kui OPEC-i väliste riikide osakaal naftatoodangus kasvab, suureneb ka nende mõju naftahinna kujundajana. Teisest küljest, mida enam langevad naftahinnad selle tootmise piirkulule lähemale, seda enam hakkab see pidurdama investeeringuid ning samuti naftatootmist,“ rääkis Mertsina ja lisas, et väiksem kasumlikkus hakkab USA-s investeeringuid naftatootmisse tõenäoliselt piirama, mis omakorda hakkab naftatootmise kasvu pidurdama.

Mertsina märkis, et nõudlus naftatoodete järele jääb ka 2015. aasta esimesel poolel nõrgaks, samal ajal kui toodang kasvab. Teisest küljest mõjub aga odavam naftahind maailma majanduskasvule positiivselt ja hakkab ka nõudlust naftatoodangu järele tasapisi suurendama. „Meie praegusel hinnangul peaks naftahind sel aastal jääma 60-70 dollari piiresse barreli kohta. Samas, kuna maailmaturu naftahind on väga tundlik tootmise ja nõudluse vahekorra muutustele ja geopoliitilistele riskidele, on selle täpne prognoosimine väga keeruline,“ nentis ta.

Eestis läksid tarbijahinnad püsivalt langusesse juba alates 2014.aasta juunist. „Nii nagu euroalal tervikuna, on ka meil kõige enam langusesse panustanud odavnenud energia-, sealhulgas mootorikütuse hinnad. Meie hinnangul langevad mootorikütusehinnad ka 2015.aastal, kusjuures tugevam langus on just aasta esimesel poolel,“ prognoosis Mertsina.

„Madalamatest kütusehindadest võidavad tarbijad, kes saavad kulutada või investeerida osa oma sissetulekust mujal või selle säästa. Samuti võidavad ettevõtted, eelkõige transpordisektoris, ehituses, põllumajanduses ja töötlevas tööstuses, kes saavad madalamate sisendikuludega oma finantsseisu parandada,“ ütles Mertsina.