Tõnu Mertsina: Brexiti mõju neli olulist punkti

 (11)
Tõnu Mertsina
Tõnu MertsinaFoto: Heiki Rebane

Brexiti mõju Eestile avaldub läbi kolme kanali: finantsturud, kaubanduskanal ja geopoliitika. Väliskaubanduses tervikuna tema sõnul väga olulist otsest mõju Eestile ei ole, küll võib avalduda hoopis suurem mõju väikese viitajaga meie kaubanduspartnerite kaudu, kus Brexit tekitab suurema ebakindluse ja tagasilöögi, tõdeb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Ühendkuningriik keeras oma lahkumisega EL ajaloos uue lehekülje

  • 1. Globaalsete finantsturgude rahutus võib lähiajal süveneda
  • 2. ÜK lahkumine EL-st süvendab ebakindlust
  • 3. Keskpangad on valmis sekkuma ja oma tuge pakkuma
  • 4. Otsene mõju Eesti majandusele on tagasihoidlik, suurim mõju avaldub läbi geopoliitika

ÜK keeras Euroopa ajaloos uue lehekülje, olles esimene liikmesriik, kes EL-st välja astub.

Finantsturud reageerisid otsusele ootuspäraselt rahvusvaheliste aktsiaturgude langusega ja inglise naela nõrgenemisega. Meie hinnangul jääb rahvusvahelistel finantsturgudel lähinädalatel volatiilsus püsima. Nii Inglise keskpank, kui ka teised keskpangad (sh EKP) on valmis finantssektorit toetama ja koordineerivad oma tegevust. Samuti on keskpangad valmis vajadusel sekkuma valuutaturgudesse. Kui finantsturgude rahutused ohustavad riikide majanduste pikaajalist kasvuväljavaadet, võivad keskpangad olukorra parandamiseks rakendada täiendavaid rahapoliitilisi abinõusid.

Seotud lood:

ÜK lahkumisega seotud ebakindlus võib jääda üles pikemaks ajaks. Kui ÜK on lahkumisotsuse Euroopa Nõukogule edastanud, algavad alles EL ja ÜK vahelised läbirääkimised viimase lahkumistingimuste üle. Selleks on aega kaks aastat, kuid pole välistatud, et liikmesriikide nõusolekul võib see aeg ka pikemaks venida. Selle aja jooksul peaksid majandussuhted ÜK-ga edasi toimima põhimõtteliselt samadel tingimustel, nagu varem. Kuigi EL liidrite hulgas on vastakaid seisukohti.

See, milline mõju on ÜK lahkumisel EL-st, sõltub sellest, millise koostöövormi ÜK valib: kas ta (1) liitub Euroopa Majanduspiirkonna raames EL ühisturuga (nagu näiteks Norra), (2) sõlmib EL-ga kahepoolse vabakaubandusleppe (nt Šveits) või kui eelmist kahte koostöövormi ei soovita või ei suudeta kokkuleppida, siis on (3) ÜK-l ja EL-l võimalik suhelda Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite järgi, mis tähendab aga osadele kaupadele tollitariifide sisseseadmist, mittetariifseid tõkkeid ning piiranguid teenustele.

Kõige kahjulikum on ÜK-le vaid WTO reeglite järgi tegutsemine. Samas, Euroopa Majanduspiirkonnas EL ühisturuga liitumine tähendab seda, et ÜK peab järgima enamikke EL regulatsioone, töötajate vaba liikumist ning tegema makseid EL eelarvesse. Need on aga teemad, millest Brexiti toetajad EL-st lahkudes loobuda lubasid. ÜK-l tuleb EL-st lahkudes hakata läbi rääkima kümnete riikidega vabakaubandustingimuste osas. Samuti peab ÜK hakkama eraldi oma tingimuste osas läbi rääkima USA-ga praegu käimasoleva Atlandi-ülese Kaubandus- ja Investeerimispartnerluse (TTIP) tingimuste üle (seni tegi seda EL). Igal juhul, läbirääkimised uute kaubandustingimiste suhtes võtavad aega aastaid ning selle aja jooksul on veel palju ebakindlust, millise näoga hakkab ÜK majandus olema keskpikas vaates. Ebakindlus piirab aga investeerimist ja kaubandust, mis kokkuvõttes võib halvendada ÜK majanduskasvu ja selle riigirahanduse seisu. See mõjub aga kahjulikult ÜK välispartneritele, eelõige just suurematele.

Brexiti mõju Eestile avaldub läbi kolme kanali: finantsturud, kaubanduskanal ja geopoliitika.

Finantsturgude kanali mõju Eestile on tagasihoidlik, kuna meil on kapitaliturud väga väikesed ja vastav võlg samuti väike.

Samuti ei tohiks Brexitil meie väliskaubandusele tervikuna väga olulist otsest mõju Eestile olla. Küll aga võib avalduda hoopis suurem mõju väikese viitajaga meie kaubanduspartnerite kaudu, kus Brexit tekitab suurema ebakindluse ja tagasilöögi. ÜK mahub Eesti 10 suurima kaubanduspartneri hulka, kusjuures Eestis toodetud kaupade ekspordi osakaal sellele turule moodustas eelmisel aastal 3,5% kaupade koguekspordist. Impordi puhul oli vastav näitaja 2,7%. Brexiti korral jääb lühemas vaates enamus EL-ÜK kaubanduspõhimõtteid püsima, kuniks lepitakse kokku uued tingimused. Selline üleminekuaeg tekitab aga väliskaubanduses ebakindlust. Nõrgenev nael muudab ÜK-st sisseostetud kaubad mõnevõrra odavamaks, kuid võib raskendada sinna eksporti. Suure osa ÜK-sse suunatud ekspordist moodustavad elektrimasinad ja seadmed, mööbel ja puidutooted. Impordi puhul oleks aga suurem mõju jookidele (peamiselt alkohoolsed joogid), masinatele ja mehaanilistele seadmetele ning maismaatranspordivahenditele.

Ebakindluse mõju ÜK-sse investeerimisel on Eesti kogumajandusele üsna tagasihoidlik, kuna siit tehtud otsesed välisinvesteeringud ÜK-sse moodustasid möödunud aastal vaid 0,4% kõikidest Eesti residentide tehtud otseinvesteeringutest välismaale (23 miljonit eurot). ÜK investeeringud Eestisse moodustasid eelmisel aastal aga 2% kõikidest Eestisse tehtud välisinvesteeringutest (348 miljonit eurot).

Kõige tugevam mõju Brexitist on geopoliitiline. ÜK on EL-s olnud Eesti poliitilistes vaadetes ja seisukohtades, sealhulgas seoses NATO-ga, Venemaaga, majanduspoliitikaga jm teemadel, sageli tugevaks partneriks. ÜK lahkumisega kaotaksime me ühe olulise liitlase. EL võib hakata ilma ÜK-ta liikuma kiiremini sügavama poliitilise liidu suunas ning võib muutuda protektsionistlikumaks, mis ei ole kindlasti Eesti huvides. Brexit näitab, et EL liikmeks olek ei ole pöördumatu ja võib kaasa tuua teistes riikides ja piirkondades soovi kas eristaatusele või eraldumisele - see võib halvimal juhul viia ka EL lagunemiseni. Esimesena näeme me Brexiti mõju juba pühapäeval (26.juunil) toimuvate valimistega Hispaanias.

ÜK hakkab tõenäoliselt EL-st väljas rakendama karmimat immigratsioonipoliitikat. ÜK otsus lahkuda EL-st tühistab käesoleva aasta veebruaris sõlmitud EL ja UK vahelise uue kokkuleppe, mis oleks jõustatud pärast seda, kui ÜK on edastanud EL-le oma ametliku kinnituse EL-i jäämise kohta. ÜK on viimastel aastatel olnud Soome järel teiseks peamiseks sihtriigiks Eestist ajutiselt või püsivalt väljarännanutele. Uue kokkuleppega oleks ÜK saanud muuhulgas hakata piirama immigrantidele suunatud laste- ja muid sotsiaaltoetusi, mis oleks muutnud selle riigi osade inimeste jaoks vähem atraktiivsemaks väljaränderiigiks. EL-st lahkumist toetavate inimeste jaoks on ÜK kõige põletavam teema praegu just liiga suur ja kontrollimatu immigratsioon. Seega on üsna tõenäoline, et ÜK hakkab kasutama EL-st väljas karmimat ja valivamat immigratsioonipoliitikat.